Andres Anvelt arvustas müügitopis olevaid "maffiaraamatuid" ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"Ringvaate" stuudios käis siseminister Andres Anvelt, kes luges kaht müügitopis olevat kuritegevusteost – Paavo Kanguri "Eesti maffia" ja Rauno Võsaste "Hea ment".

""Eesti maffia" raamat on hästi kokku pandud viimase 26–27 aasta ajaleheartiklitest. Sinna sisse on pandud põnevuse pärast kohtuotsustest arvatavasti hästi palju nimesid sünniaastatega, et näidata ehk sellist sügavat imbumist kuhugi sellesse ajalukku. Aga ma arvan, et väga palju on kahjuks puudu," rääkis Anvelt "Ringvaatele".

"Tegelikult ta ei räägi lõpuni välja kõigest sellest, mida võib-olla pikemate intervjuudega läbi nende inimeste, kes selles ajas kaasa elasid, ükskõik kumma poole peal, oleks saanud selle palju mahlakama ja kindlasti palju üksikasjalikuma," lisas ta.

"Aga inimesele, kes ei tea mitte midagi Eesti 26–27 aasta kriminoloogia ajaloost, võib ta olla päris huvitav, sest ta saab mingitest nimedest midagi aimu. Mingitest protsessidest, aga ta ei saa kogumit sellest, kuidas tegelikult arenes Eesti organiseeritud kuritegevus 80. aastate lõpust tänaseni välja," selgitas Anvelt. "Eks ta ole natuke kollase maiguga."

Anvelt selgitas ka stuudios, et sõna "maffia" tähendab tegelikult "surm Prantsuse okupantidele". "Tegelikult on see Sitsiilia vastupanuliikumine ja maffia on rohkem ikkagi perekondlikele ja kogukondlikele suhetele suunatud organiseeritud kuritegevus. Eesti sellist ei ole kindlasti." Anvelt nõustus, et kui pealkirjas oleks sõna "maffia" asemel "Eesti organiseeritud kuritegevus", siis see raamat kindlasti ei müüks nõnda hästi.

Rauno Võsaste raamat on kirjutatud ühe endise politseiniku päeviku põhjal, kes istus vahi all. "See räägib tegelikult väga vastikutest asjadest, millised on sisepinged ühes politseprefektuuris. Kuidas karjääri pärast ja isiklike motiivide ajendil proovitakse üksteisele jalga taha panna, karjääriredelilt kedagi eest ära lükata. Mul on väga raske hinnata, kas see tõesti oli niimoodi selle kümnendi alguses, ma ise enam politseis ei töötanud," nentis Anvelt.

"Kuigi ma tean seda ka, et politseis on käinud alati sees ju vägev võimuvõitlus. Ma isegi olin seal selle võimuvõitluse vahel, kui ma ei saanud Antropoviga läbi ja läksingi siis oma radu pidi. Jah, ma leidsin siin ennast," lisas ta. "Ma arvan, et nii mõnigi ajakirjanik võiks siin ka ennast ära tunda. Iseenest see sündmus on päris valus. Aga ma usun, et lugejal saab olema päris huvitav näha mingil määral päris truult Eesti politsei kunagist siseelu."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: