Kunstiaustaja Kersti Kreismann: Sittowis pole mingit paraadlikkust, ainult soojus ja inimlikkus ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Michel Sittowi näitus KUMUs on niivõrd haruldane, et ükski firma ei julgenud seda isegi kindlustada. Mis neis teostes nii erilist on, rääkis "Ringvaatele" kunstigurmaanist näitleja Kersti Kreismann. Kreismann teadis kohe, kui Sittowi-näitusest rääkima hakati, et ta peab seda nägema.

"See oli nagu mingisugune tornaadohoiatus, et läheneb, tuleb Sittow. Kõik see oli ette valmistatud nii vägevalt nagu oleks tegemist mingisuguse Wagneri avamänguga, ja siis pauh ja ta tuli," kirjeldas Kreismann "Ringvaatele" oma emotsioone.

Kreismann käis Sittowi näitust vaatamas kaks korda. "See on nii liigutav, see on nii ülendav. Kogu see lugu on ju nagu muinasjutt – 15aastane nooruk läheb Euroopasse õppima, siis ta töötab end õukondades nõutud ja hinnatud kunstnikuks, siis ta kuidagi kaob ära aja jooksul. Ja siis järsku ta tuleb meile siia koju kätte. See on nii unikaalne olukord praegu, et ma olen nii erutatud, et kõik inimesed selle ära vaataks. Sellist võimalust enam ei saa."

"Nüüd, kus Sittow on niivõrd tähelepanuorbiidis – mitte ainult Eestis, aga ka üle maailma – ma väga loodan, et veel mõned renessansiaegsed meistrid järsku peavad oma nime loovutama, kui uuritakse, et äkki on veel neid töid, mis tegelikult on maalinud Sittow," sõnas Kreismann. Eriti köidab Kreismanni Sittowi arvatav autoportree. "See mees punase mütsiga."

Kreismanni jaoks oli hämmastav, et need maalid olid niivõrd väikseformaadilised. "Nad on 500 aastat vanad ja see maailmistehnika, see on nii peen. Ta oli õukonnamaalija, aga ei mingit paraadlikkust, vaid on selline soojus ja inimlikkus. Ja see pintslitehnika.."

Sittowi näitust näeb KUMU kunstimuuseumis veel nädal aega. Aga miks see niivõrd eriline on? "See näitus on olnud tükk tööd, et kõik need maalid siia näitusele kokku saada," märkis näituse kuraator Greta Koppel. Mõte näituse korraldamiseks tekkis 2012. aastal.

Näitus ise on näitus 22 maalist, aga näitusele laenajaid on 15. "Enamik need on kõik suured kunstimuuseumid, sealhulgas näiteks Louvre' muuseum Pariisis ja Washingtoni rahvusgalerii. Need on muuseumid, mis nii kergelt töid välja ei laena ja eriti, kui tööd küsib väike ja võib-olla mitte nii tuntud muuseum. Teiseks, enamik nendest töödest on kõik muuseumide püsiekspositsioonide maalid ja 500 aastat vanu töid, mis on muuseumide püsiekspositsioonides, neid naljalt ei liigutata," selgitas Koppel.

Mõned tööd nõudsid tema sõnul isegi diplomaatide tööd. "Madridi kuningapalee töö oli üks selline. Selle töö puhul oli nii, et öeldi ei mõlemale – nii meile kui ka Washingtonile, aga toonane Hispaania saadik Eestis oli see, kes ikkagi võttis selle töö näitusele toomise enda südameasjaks ja nii see töö näitusele tuli."

Koppel märkis, et seda näitust poleks ilma riikliku kindlustuse süsteemita saanud Eestisse tuua. "Nende tööde kindlustuse väärtus on nii kõrge, et kommertskindlustusega see näitus ei oleks võib-olla kõikidele vaatajatele rõõmu valmistanud." Summa on selline, mida teavad KUMU peavarahoidjad ja peadirektor ja inimesed kultuuriministeeriumis.

Michel Sittowi näitust näeb KUMUs 16. septembrini.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: