"Ringvaate" reporter Heleri All proovis päästa kiirabiautos elu ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinna Tervishoiu kõrgkool sai endale isikliku kiirabiauto simulaatori Ülle, mis teeb kõike, mida ka päris kiirabiauto. Kui lihtne või keeruline on seal masinas tööd teha, uuris "Ringvaate" reporter Heleri All.

"Kuigi simulaator seisab füüsiliselt paigal, siis tunne selles autos on nagu ta isegi sõidaks. Võib vist öelda, et kui merehaige oled, siis seda kiirabiarsti tööd väga teha ei saagi," märkis Heleri enne simulaatorisse astumist. Helerile anti simulaatoris õe roll ja ülesanne päästa üks elu.

"Situatsioon on järgmine: kaubamajas hakkas 48aastasel naisel halb, mille tagajärjel ta vajus kokku. Kodanikud kutsusid kiirabibrigaadi, patsient võeti autosse ning õe Heleri roll on nüüd patsienti jälgida," kirjeldas Helerile õenduse õppetooli õppejõud Roman Samorodin. "Selleks on olemas kardiomonitor koos defibrillaatoriga. Äkitsi patsiendi süda lakkab sõidu ajal töötamast, millest õde Heleri peab andma märku brigaadi juhile või arstile. Kui auto peatub, võtab õde Heleri turvavöö lahti ja hakkab koheselt tegema kaudset südamemassaaži."

Selleks, et patsiendiga ikka kõik hästi läheks, tegid Tervishoiu kõrgkooli õppejõud Helerile kui algajale õele enne sõitmaasumist kiirabitöö kõige olulisemad protseduurid selgeks. Kas aga viieminutilisest kiirkursusest ka kasu olid, selles Heleri ise veel nii kindel ei olnud.

"See on kõik päris. Meil ei ole seal sees ka butafooriat – ka need aparaadid, seadmed on täpselt samasugused, mis on päris kiirabiautodel. Seda sellepärast, et kui meie õppija siin õpib, siis siin õppides ta võib ka eksida. Siin eksimine on lubatud. Teinekord me isegi soosime seda eksimise koha äratundmist, et olla kindlad, kuhu maani me päriselus võime oma tegevusega minna," selgitas "Ringvaatele" õenduse õppetooli juhataja-lektor Kristi Puusepp.

"See töö väsitab päris ära," pidi Heleri pärast mõningast südamemassaaži tegemist nentima. "Päris raske."

Patsiendi elustamisega aga töö kiirabiautos ei lõppe. Reanimobiili arst aitab patsiendi seisundi haiglasse jõudmiseni stabiilseks muuta. Külge on vaja panna n-ö veenitee ehk tilguti. "Selleks, et rajada veenitee, on vajalik kanüül, plaaster, tilksüsteem, nahapuhastusvahendid ja lahus," nimetas õenduse õppetooli õppejõud Ljudmilla Linnik.

"Kuna patsient on kiirabiautos ja patsiendi seisund võib väga kiiresti kriitiliseks minna, siis hügieenireeglid on siiski tagaplaanil. Meil on selline kokkulepe, et kui kiirabi toob meile patsiendi haiglasse, siis esimene, mis me teeme – nii kiiresti kui võimalik – me vahetame selle kanüüli välja, sest on vajalik, et see kanüül oleks sisestatud steriilsetes tingimustes," märkis Linnik.

Kui simulaatorile rattad alla panna, siis on auto põhimõtteliselt võimeline väljakutseid vastu võtma. "Jah, rattaid ei olegi sellepärast, et me ei saa sellega ära sõita ka siis, kui me tahaksime," rääkis Puusepp.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: