"Ma ise ei tohi seda kuni 13. septembri hommikuni teada," märkis Järvi "Pealtnägijale". Ta tunnistas, et pärast mitmeid tunnustusi, tiitleid, aunimetusi, kuldplaate ja kahte ausammast teda tegelikult taolised preemiad enam niivõrd ei erutagi.

"Ega ma nende peale ei mõtle küll. Aga et nad on olemas – ju siis on hea, et seda on siiski märgatud, et ma olen midagi siin elus teinud. Aga teinud ma olen tõesti palju."

Järvi aimab, et ta on välja andnud või tema töödega on välja antud umbes viissada plaati. "Ma ei oska praegu öelda, kas on 502 või on see 488, aga sealkandis, neid tuleb järjest juurde." Ta ise arvab, et see pole eriti suur saavutus.

"Kui sa loed kõik need teosed kokku, mis ma olen teinud, siis ma olen terve Prokofjevi, Šostakovitši teosed, kõik teinud. Kõik Ameerika muusika, kõik Tubina sümfooniad, kõik Sibeliuse teosed," loetles Järvi. See pole tema meelest üldse metsik tempo. "See on minu tempo ja ma ütlesin, et mul on kiired tempod."

Tema sõnul on edu võti oma soovides järjekindlaks jäämine. "Kui sa soovid midagi läbi viia, siis tegelikult pead sellega hakkama saama ja võiduga välja tulema. Kui sa kavatsed teha ja hakkama ei saa, siis on see läbikukkumine."

Järvi märkis, et see on mingil määral seotud konkurentsiga. "See on seotud niisuguse asjaga, kus sul on suured eelkäijad, keda sa püüad jäljendada ja neist paremini teha. Vot see ongi olnud minu eesmärk, ja muidugi tuleb väga kriitiliselt suhtuda kõigesse, mis minu eelkäijad on teinud ja leida uusi teid, kuidas teistmoodi ja huvitavamalt teha."

Tema jaoks väärib muusikaks nimetamist ainult klassikaline muusika. "Muusika ongi klassikaline, muidu ei saa seda muusikaks nimetada, siis on see igasugune variatsioon klassikalisest muusikast. Pane rütm taha ja siis on see hoopis teistsugune muusika. Eriti see suur trumm. See teeb pum-pump-pum-pum, käib sul pealuust terve öö läbi. Arvatakse, et see on muusika. See ei ole muusika," ütles Järvi.

"Kes on Patune Pool? Need on need hullud, kes üldse ei tea muusikast mitte midagi. Absoluutselt pole aimu ka, mis hea muusika on ja need lähevad selle valega kaasa," lisas ta.

Viini Uusaastakontserti juhtimisest Järvi ei unista, sest see on tänapäeval läinud tema hinnangul liiga kommertsiks. "Mina armastan väga Straussi muusikat, aga sellest on tehtud mingisugune palagan tänapäeval. Nii et ma isegi ei taha neid enam vaadata, sest nad mängivad alati neidsamu tükke."

Järvi tunnistas, et pikast karjäärist olenemata ta maailma kõige kuulsamate dirigentide tippu muidugi jõudnud veel ei ole. "Aga kas see oli minu eesmärk?" küsis ta lõpetuseks.

Tunniajane portreesaade Neeme Järvist on eetris laupäeval, 8. septembril ETV-s.