"Käisin Saksamaal tema lähedase partneri Marcel Avramiga kohtumas ja ta lubas, et kui ma raha kokku saan, siis see kontsert tuleb," rääkis Laubre Vikerraadio muusikasaates "Aeg peatub".
 
Laubre sõnul rääkis ta sellest Ühispangale ja nad olid kohe nõus meid toetama. "Aga juhtus nii, et Marcel oli oma agentuuriga nii usalduslikud, et me sõlmisime lepingu ära, teatasime kontserdist ja siis läks paugust piletimüük käima. Täna poleks see mõeldav, et artist kuulutatakse enne välja, kui mingit raha pole makstud. Aga toona oli nii, et kui mult lõpuks raha küsiti, oli mul see piletimüügist juba ammu koos. Pangahaldur oli veidi solvunud, et miks ma pangast raha ei võta," tõdes Laubre.
 
Sellega kontserdi ettevalmistuse kulud ei piirdunud. Just Jacksoni kontserdi piletite müümiseks loodi Piletilevi süsteem. Probleeme oli ka lauluväljakuga, mis oli toona kaetud puupinkidega. "Kui Jacksoni turvaülem käis kohal, siis öeldi, et need pingid kaovad või seda kontserti ei tule. Need pingid oleks võinud tuua kaasa luumurdude mäe. Seletasime seda rahulikult, aga kedagi ei huvitanud. Õnneks ütles toonane Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, et see kontsert peab siia tulema ja andis korralduse lauluväljak korda teha. Muidugi tehti see kõik meie raha eest. Kokku läks umbes kolm miljonit krooni ja lisaks muidugi väljaku rent," avaldas Laubre.

Michael Jackson andis oma ainsa kontserdi Baltikumis 22. augustil aastal 1997. Popstaar tõi Tallinna lauluväljakule ligi 70 000 inimest, ületades publiku arvu poolest näiteks järgmisel suvel esinenud Rolling Stonesi.