Hendrik Sal-Saller: vormis püsimiseks tuleb esineda ({{commentsTotal}})

Smilers
Smilers Autor/allikas: Pressimaterjalid

10. augustil leiab Valga kesklinnas asuval Pedeli jõe poolsaarel aset 4-tunnine eri muusikastiile ühendav suvelõpukontsert, mille peaesinejatena astuvad üles Smilers, Liis Lemsalu ja Lauris Reiniks koos Eesti Kaitseväe orkestri, Kolme Tenori ja üllatusesinejatega.

"Kindlasti tuleb Jõekääru kontserdil esitlusele Smilersi paremik, kuid kava selgub alati kohapeal, nuusutades õhku ja vaadates publikut," ütleb Hendrik Sal-Saller. Oma 35-aastase muusikukarjääri jooksul mitmeid tuhandeid kontserte andnud Hendrik tunnistab, et on nüüdseks tempot maha võtnud ja päris igal pool enam ei esine. Praegu võtab 25 aastat vana Smilers asja rahulikus tempos, aastas tuleb umbes sada esinemist, vahel vähem ja vahel rohkem. 

Kõige kiiremad ajad on elus läbi, on see tarkusest tulnud otsus, et päris igal pool enam ei esine?

Jah, see on tarkusest tulnud otsus. Üle mängida ennast ei ole mõtet, mingil hetkel saad aru, et kvantiteet ei ole nii oluline kui kvaliteet. Me mängime siiamaani palju, kuna meile see meeldib. Need ajad kui me tegime kolm ja rohkemgi mängu päevas, isegi kahe mängu päevi on meil teadlikult harvem. Teine asi on see, et meil on päris bänd. Meil on viis meest laval ja kolm tehnikut, live bändi käitamine ei ole nii lihtne, et tuleb ja teeb kolm laulu ning paneb mängu märkmikusse kontserdina kirja. 

35 aastat vastu pidada – mingisugune võluvits peab olema peale selle, et te ise seda naudite…

Jah, midagi kindlasti on. Ma endale igapäevaselt aru ei anna, kas teen seda palju või vähe. Arvan, et kui sa Ifi käest küsid, siis ei oskaks ka tema seda analüüsida, miks või kuidas. Kui sa oled selle jaoks kutsutud ja seatud, siis see ongi kõik väga okei. Elu on viinud selle juurde, et oleme seal kus me oleme. Kui saame teha seda, mis meile meeldib, siis on ju kõik väga hästi! Ise reguleerime, kui palju või vähe mängime, me ei pea jooksma pea ees iga mängu vastu võtma, selline privileeg on meil tänapäeval olemas. Aga bändi elus püsimiseks ei piisa ainult sellest, kui teed kaks suurt lauluväljaku kontserti ja lähed koju ära. Selleks, et püsida vormis, tuleb mängida.

Mille järgi te otsustate, kuhu lähete mängima ja milliseid kontserdipakkumisi vastu võtate? 

Me võtame neid otsuseid vastu mitme asja järgi. Näiteks eelmisel aastal me ei teinud üldse väga palju avalikke esinemisi, aga oli hästi palju kinniseid eraüritusi. Sel suvel otsustasime teha ja lähtusime sellest, et kes ees see mees. Vaatame alati ka n-ö regionaalpoliitikat. Täna oli olukord, kus bändi mõttes oleks olnud väga lihtne teha esinemine Valga lähedal, aga me ei tee nii, et me korraldajatega ei konsulteeri, katsume ikka teineteise mõistmises asju ajada.

Mida öelda neile noortele, kes on mõelnud muusika- ja meelelahutusalale tulla? Millised oleksid need näpunäited, mis teid ennast nii kaugele on aidanud?

Maailm on pidevas muutumises, mul on keeruline öelda, kuidas peaks tegema või mis on õige. Õnne peab olema, aga ennekõike peab olema metsikut tahtmist. Kui on paar-kolm tagasilööki, siis sellest ei maksa heituda. Sellel alal on keskmisest rohkem õnne vaja, aga ma usun, et sihikindlus on see, mis aitab. Endasse tuleb tõsiselt uskuda. Mul vedas, et sain teha seda, mida tahtsin teha. Eks olen pidanud selle nimel tegema elus ka kompromisse. Tänapäeval on nii palju näiliselt lihtsat, kõik tundub kerge ja käegakatsutav, aga tegelik elu on natukene erinev. Tasuks teha asja, mida armastad ja vähem mõelda saavutuste peale, siis kipuvad asjad laabuma. Mina arvan pigem, et muusikat ei ole mõtet teha selle nimel, et kiiresti kuulsaks saada, vaid muusikat võiks teha muusika tegemise pärast. 

Millal te viimati Valgas esinesite?

Hea küsimus, viimati esinesime Valgas vist eelmisel suvel, militaarfestivalil. Vähemalt korra aastas võiks meie bänd ikka Valgas esineda! Ei saa öelda, et me ei oleks käinud. Kui vanasti oli sai tuuriga sealt läbi käidud, siis nüüd on seda jäänud vähemaks, ka Ida-Virumaal käiakse vähem. Tundub, justkui oleks see väike maa veel rohkem kokku tõmbunud. 

Mis Jõekääru kontserdil erilist on, kas tuleb Smilersi paremik?

Kindlasti tuleb paremik. Meie eripära on see, et me proovime mängida Smilersi lugusid nii hästi, kui sellel õhtul välja tuleb. Ma ei oska kava öelda, see selgub meil alati kohapeal, nuusutades õhku ja vaadates publikut. Kõik, kes tulevad Smilersit kuulama saavad seda täiega. 

Mis on see laul, milleta sa ei ole saanud kontserti anda nii, et seda ei tuleks esitada?

Sellist lugu ei ole ühtegi, sest minu elus on alati olnud erinevaid laule. Isegi Smilersi algusest ei ole sellist lugu, mida oleksime mänginud igal õhtul. Kõik lihtsalt ei mahu kavasse ja kui kellelgi jääb tunne, et tema lemmiklugu ei tulnudki, siis juhtub see ainult kava pikkuse pärast, mis ei ole muud kui kokkulepe kontserdi korraldajaga. Õnneks mul ei ole sellist lugu, mille kord tegin ning pean nüüd päevad ja ööd laulma, seda pole. Kui mõne looga hakkab tunduma, et nüüd peaks sellest puhkama, siis ka puhkame. 

Toimetaja: Daniel Tamm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: