Kolm aastat Viljandi järves elanud kilpkonna omanik: polnud mõtetki, et äkki jookseb ära ({{commentsTotal}})

Mõned aastad tagasi läks kilpkonn Fernando Viljandi järve ujuma ja tagasi ei tulnudki. Kolm aastat hiljem on Fernando lõpuks tagasi peremehe juures.

"Ilus suvine päev, mõtlesin, et mis seal ikka, viin looma loodusesse loodust nautima - ikkagi akvaariumis ruumi vähe. Sai alla Viljandi järve äärde mindud, seal ma lasin tal liiva peal möllata ranna ääres. Mul ei olnud väikestki mõtet, et äkki jookseb ära, sest ta tundus aeglane loom," meenutas Fernando omanik Reimo Rääts ETV saates "Ringvaade" päeva, mil tema kilpkonn plehku pani.

Rääts selgitas, et läks loomakest liivast puhtaks pesema, kui Fernando käest minema lipsas. "Asi käis väga ruttu, kohe sukeldus ja viis meetrit eemal tuli vee peale, vaatas ja jälle sukeldus," meenutas Rääts hirmutavat olukorda.

Sõbra abiga prooviti Fernandot kahvaga veest välja tõsta, kuid kaks tundi kestnud päästeoperatsioon ei andnud tulemust. "Sai ju algusaegadel päris palju otsimas ka käidud. Iga kord kui järve äärde läksid, siis ikkagi vaatasid ja jälgisid rohkem roogu ja järveäärt," ütles Rääts.

Seda, et Fernando elu ohus on, Rääts ei kartnud, pigem ikkagi seda, et ei näe armsat sõpra enam kunagi. Kui tuli teade, et Fernando on leitud, oli Räätsa üllatus suur. "Mina sain sellest teada selle sama sõbra käest, kes mulle sellel ajal appi tuli. Tema helistas, et kalamees sai kilpkonna kätte, äkki on sinu oma," meenutas Rääts.

"Loomulikult, ma arvan, et igal inimesel, kellel on oma lemmikloom, kui ta ikkagi kaduma läheb ja sa ta uuesti leiad, üllatus on ikkagi väga suur," rääkis Rääts, kellel pole kahtlustki, et tegemist on tõesti tema kilpkonnaga.

Järves kõvasti kosunud Fernando on loodusliku toiduga nii harjunud, et kuivtoitu Rääts talle poest enam ei osta. Mees toidab looma kala ja kanaga ning jääkapsaga. Rääts plaanib ehitada Fernandole ka jõkke tõketega basseini, et kilpkonn saaks looduslikku veekogu edasi nautida.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: