Ruussaar tõdes, et Talvik oli tema jaoks esimestest hetkedest peale isakuju kõige paremas mõttes. "Õpetas, kuidas tegeleda närviga ja kuhu panna käsi," lisas ta. Käte osas oli Talviku soovitus lihtne - pista sinna pastakas, siis on midagi kindlat käes. Samuti meenutas Ruussaar, et Talviku üks salanippe olevat olnud varba väristamine. Kui saatekujundus seda vähegi võimaldab, tasub jalalaba liigutada. "Nõnda saab end välja elada, aga värin kaadrisse ei jää," olevat Talvik kunagi algajat saatejuhti õpetanud. Need detailid on Ruussaarel meeles ja tarvitusel tänaseni.

Veel peatus Ruussaar teekonnal, mis oli Talvikul kombeks telemaja parklas auto juurde jõudmiseks läbida. "15 meetri läbimiseks võis tal aega minna 20 minutit," sõnas Ruussaar, "kuna ta suhtles kõikide inimestega, kes talle vastu tulid." Sealjuures ei jäänud jutud pinnapealseteks, Talvik ei pärinud ainult käekäigu ja tervise kohta, vaid teadis igaühega midagi huvitavat jagada.

Hästi oli Ruussaarel meeles ka legendaarne kolmik, kes andis eetrisse saadet "Ajavaod". Saatejuht Mati Talvik, toimetaja Renita Timak ja režissöör Indrek Kangur moodustasid lahutamatu trio. "Meie kolm musketäri - see oli kolmik, mis töötas," tõdes ajakirjanik.

Esimene mälestus Talvikust pärineb Ruussaarel aga aastast 1985, mil eetrisse läks "Vaatevinkel". Tegu oli julge saatega, mis kompas piire. Eriti meeldis talle lugu saiast, mis oli nii kõva, et sellega sai inimesi maha lüüa. Ruussaarele avaldas suurt muljet, et Talvik suutis ekraanil lõpuni vastu pidada. "Sügav kummardus selle eest," lausus ta lõpetuseks.