Nädalavahetusel tungisid saarlase Gregor Raudvere õuele kaks karupoega. Raudvere kirjeldas "Vikerhommikus", et alustas metsatuka ääres koduõuel grillimisega, kui nägi umbes viie-kuue meetri kaugusel metsas karu pead.

"See ehmatas korraks päris korralikult ära, tuli metsast mõminat ja urisemist. Pärast selgus, et urin pole seetõttu, et loom on vihane, vaid kui nad pärast õue peal käppa imesid, siis urisesid täpselt samamoodi," ütles Raudvere.

Ühel hetkel paistis metsast ka teine pea ning kaks karupoega hakkasid talule üha lähemale tulema ning uudistama. Alguses tegid karud palju pahandust, ajades toitu otsides hoovis olnud esemeid ümber. "Perega läksime majja sisse ja siis nad tulid juba terrassile ja püüdsid aknast sisse tulla, aga klaas oli ees. See ajas neil juhtme kokku, palju metsas seda klaasi ikka on. Siis nad juba natuke taganesid, läksime välja ja püüdsime neid ära ajada, tegime karu häält," meenutas Raudvere.

Nii kui majaelanikud selja keerasid, piilusid karud aga jälle puude vahelt ja tulid tagasi. "Neid ei õnnestunud pärast mitut tundi isegi metsa saada," meenutas Raudvere. Lõpuks kutsuti kohalikud jahimehed ja loodusasjatundjad.

Zoosemiootik Laura Kiiroja tõdes, et Saaremaa karupoegade käitumine on nii kahtlane, et ilmselt on nad inimesega varem kontaktis olnud. "Võiks arvata, et need karud on terve talv inimese juures kasvanud ja kui ma kuulsin, et nad tahtsid majja sisse tulla ka, väga-väga palju märke viitab sellele, et neid on inimese poolt kasvatatud terve talv läbi. Keegi on siis kas ema ajanud pesast ära või midagi halvemat selle emaga teinud ja siis karud välja võtnud ja ise üles kasvatanud,"

Ta rõhutas, et kindlasti ei tasuks karupoegi või üldse ühtegi metslooma toita. "Kõige rohkem ohustab neid mitte nälg, vaid see, kui nad on inimestega harjunud. See on nende jaoks kõige suurem oht. Kindlasti tasuks neist eemal hoida ja mida vähem kontakti on neil inimestega, seda suurem tõenäosus on neil ellu jääda," ütles Kiiroja.

Naine selgitas, et emaga kasvanud karupojad kardavad juba neljakuuselt inimesi nii väga, et jooksevad eest ära isegi siis, kui inimesele on mett käe peale määritud. "Selline käitumine, nagu me Saaremaal näeme, on väga-väga veider," tõdes ta. "On üsna kindel, et seda karuema ei ole, sest ükski karuema ei lubaks oma lapsi niimoodi inimeste juurde ja need karud käituvad ka niimoodi, et neil ei ole olnud ema. Nad on kasvanud inimeste juures ja harjunud sellega, et saavad inimeste juurest toitu ja varjualuse," lisas ta.

Tänaseks on Saaremaa karupojad viidud sügavale metsa ning pikas plaanis tahetakse loomad mandrile viia. Kiiroja hinnangul on tõenäosus, et need karud jäävad metsa ja hakkavad käituma nagu normaalsed metsakarud, väga väike. Praeguses eas karud õpivadki toitu leidma, ja kui nad on teadvustanud, et see tuleb inimeselt, on kahtlane, kas nad oskavad ümber õppida.