Eesti sünnipäevale pühendatud rännakul läbitakse 100 km ja lausutakse 100 palvet ({{commentsTotal}})

Alates reedest on Pärnumaal liikvel 50-liikmeline rändurite kamp, kes on teel Eesti Vabariigi sünnilinnast Pärnust taasiseseisvumisel olulist rolli mänginud Pilistverre. Rännaku käigus läbitakse jalgsi 100 kilomeetrit ning lausutakse 100 palvet Eesti eest.

Igal aastal võtavad tuhanded inimesed ette Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali palverännuteed, kuid Eesti on rändajatele veel avastamata paik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ei ole Eestis varem seljakotiga matkanud ja otsus sai vastu võetud kevadel teadmata, et me niisugusesse lõunamaisesse kliimasse satume, nii et nüüd naudime täiega," rääkis Veera.

"Me ju oleme harjunud autodega sõitma suurtel teedel, aga jalgsi käies me leiame just need väikesed teed üles, need väikesed külad, kuhu tavaliselt autoga kunagi ei satu. Eestimaa loodus on ju imeline, pole põhjust väga kaugele sõita, neid imesid leiab siitsamast, ainult suurelt teelt tuleb maha astuda," ütles Epp.

Reede oli kuuepäevase rännaku kõige keerulisem päev, sest lõõskava päikese all tuli läbida kokku 27 kilomeetrit Pärnust Torile.

"Kunagi kui Caminol käisime, siis seal küsiti ka, et kas on põhjus usk, turism või mingi muu, siis me ütlesime, et tegelikult on kõik kokku. Inimene enda sees ikkagi usub, loodab, kogemused, eks ka füüsiline treening oleks minu vanuses kasulik," rääkis Jaanus.

Kogenud rändaja Jane teab rääkida, et Eestis on tunduvalt keerulisem rännata kui näiteks Hispaania teedel.

"Kui Santiago erinevad jaakobiteed on varustatud öömajadega, kohvikutega, poodidega, hästi tähistatud, siis Eestis on väga väike infrastruktuur. Eriti kui me läheme linnast välja, suurtelt maanteedelt ära, siis me võime käia 20-30 kilomeetrit ja me ei näe ühtegi asulat, poodi, kohvikut, restorani. Kõik selle, mis eluks vajalik, sa pead kaasas kandma," rääkis ta.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud palverännak kestab veel viis päeva.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: