Kadrioru park tutvustab sünnipäeva puhul Eestis kasvatatud roosisorte
Kadrioru pargi 300. sünnipäeva puhul saab tutvuda 100 Eestis kasvatatud roosisordiga - igal sordil oma ajalugu. Pühapäevani oodatakse lilleilu vaatama Kadrioru pargi roosimäele.
Näituse kuraator Rein Joost tegi roosikasvatusega tutvust juba lapsepõlves. Iluaedade konkurssidel osalenud koduaias kasvas siis viit sorti roose, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seekordsel näitusel on väljas aga 100 roosisorti, mille kõigi kohta kogenud roosikasvataja pajatada oskab.
"Tema on aretatud ja saadud enne Teist maailmasõda. Saksamaal Kordesi firmas saadi siukene seemik, kus oli esimest koda hea oranž värv.Oli plaan, et see eriline värv peab saama erilisele isikule nimeroosiks. Plaan oli see panna Adolf Hitlerile, sest tema oli siis maailma vägev, aga peale sõda pandi selle roosi nimeks firma nimi, kus tema aretati, kordes sondermeldung," tutvustas Rein Joost ühe näitusele viidud roosisordi saamise lugu.
Kadrioru juubelile pühendati aga kaunis ja aromaatne barokne roosisort, mis sarnaneb Kadrioru lossi peasaali laemaalil kujutatud lillega. Ajalooraamatute järgi on rosa centifolia muscosa enimmaalitud roos 17. ja 18. sajandil.
"Mind võlub siin see, et seda sorti ei ole inimene aretanud, vaid tema on saadud 100-lehelise roosi pungmutatsioonist, st et ühest lehepungast on kasvanud välja uus võrse, millel on hoopis teised omadused. Sel roosil on hea lõhn, tal on kaks lõhna: üks on õie lõhn ja teine - roosi peal on sellised näärmed või ogad, millel on ka lõhn, selline kampoli lõhn, vaigu lõhn tuleb ja see teeb selle roosi imeliseks," kirjeldas Joost.
Kadrioru pargi kõige populaarsem roos on aga hoopis roniroos, Saksamaalt pärit flammentanz ehk tuletants, mille ees tehakse päevas kuuldavasti üle tuhande pildi.
Toimetaja: Merili Nael