Berkeley ülikooli õppejõud Talvo Rüütelmaa fotodest: USA-s seda juhtuda ei saaks ({{commentsTotal}})

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sattus fotoskandaali, kui avaldas sotsiaalmeedias fotod, kus oli üleni musta värviga kaetud. Berkeley ülikooli ajalooõppejõud ja väliseestlane David Ilmar Lepasaar Beecher ütles, et blackface'i nalju ei tehta Ameerikas juba aastakümneid.

"Ma kindlasti arvan, et selline pilt või sündmus ei saaks USA-s juhtuda. Seda peetakse juba nii halvaks, et sellega isegi ei mängita enam," rääkis Lepasaar Beecher ETV saates "Ringvaade".

Õppejõud selgitas, et blackface'i naljad, kus valgenahalised võõpasid end mustaks ja alandasid sel viisil mustanahaliste kultuuri, olid populaarsed 19. sajandi keskel. "Need olid etendused, kus eriti valged viskasid nalja mustanahaliste üle. Nad said väga populaarseks, võiks öelda, et sada aastat tagasi olid nad oma kõrgpunktis," avaldas ta.

Mehe sõnul oli see levinud tee, kuidas halvustavalt näidata mustanahalisi. "Neid näidati väga laisana ja rumalana. Selle blackface'i teel hakati levitama stereotüüpe," selgitas Lepasaar Beecher, miks selline nali pole hea toon.

Kuigi orjus kaotati Ameerikas juba 19. sajandi teisel poolel, jäi blackface osaks Ameerika kultuuris 1960. aastate lõpuni. "See oli osalt Marthin Luther Kingi tegevus ja mustanahaliste liikumine 1960ndatel aastatel, mis rõhutas seda, et nende stereotüüpide tõttu, mis on blackface'i kaudu levitatud, ei ole nad saavutanud kohta ühiskonnas," selgitas mees.

Tänapäeval tekitavad blackface'i naljad USA ühiskonnas eelkõige pahameelt ja piinlikkust. "Öeldakse, et me oleme juba haritud ja võiksime millegi muuga tegeleda," rääkis ta.

Lepasaar Beecher selgitas, et blackface'i naljade puhul puudub mustanahalistel võimalus ise oma kultuuri põhjendada või selgitada. "Kõige parem võrdlus oleks see, kui siin hakkaks levima reegel, et ainult venelased võivad iseloomustada eestlasi," tõi ta näite, kuidas sellised naljad mustanahalistele mõjuda võivad.

Lepasaar Beecheri sõnul on ka Eesti kontekstis tundlikke teemasid, mida blackface'iga võrrelda võib. "Kui keegi hakkab viskama nalja, et mis need küüditamised tähendasid, kas ikka inimesed tahtsid Siberisse minna, see hakkab valusalt kõlama. Kui ikka tahame teisi mõista ja nende mõttemaailmasse süveneda ja nendega kaasa rääkida, miks mitte alustada sellega, et viskame enda üle nalja, enne kui hakkame teiste üle viskama," soovitas ta.

Talvo Rüütelmaa pahameelt tekitanud fotod võeti üles Tallinna linnavalitsuse suvepäevadel, mis toimusid 29.-30. juunil. Iga ametiasutus sai loosi tahtel ettevõtte, mida esindada. Linna transpordiameti esindajad kehastusid kaevuriteks, esindades kaevandusmuuseumi. "Minu meelest on kaevurite töö auväärne ja raske ning sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Kõik muud käsitlused ja sildistamised on meelevaldsed ja näitavad vaid meelevaldse käsitlejate enda rikutuse taset," kommenteeris Rüütelmaa ise fotode üle puhkenud skandaali.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: