Eesti rahvatantsijad esindavad lõunanaabrite tantsupeol Läti rahvamaja ({{commentsTotal}})

Läti 100. aastapäeva tantsupeol osaleb naaberriigi piiriäärse Vana-Laitsna rahvamaja Korneti rühm, mis koosneb aga hoopis eestlastest. Peagi 30-aastaseks saav Haanja segarühm on Läti pool piiri nii tuntud esineja, et sealse rahvamaja juht kutsus eestlasi ka tantsupeole oma piirkonda esindama.

"Vana-Laitsnas mul tantsijaid pole. Nii tekkiski idee minna eestlastest koosneva kollektiiviga tantsupeole. Olen väga rõõmus, et mu rahvamajal on oma tantsukollektiiv. See on väga-väga hea!" rõõmustas Vana-Laitsna rahvamaja juhataja Maija Rozite.

Haanjast pärit tantsijad saavad põneva kogemuse ja rahvamaja juhataja Maija sai tantsurühma.

"Maija võttis ideest kinni ja hakkas seda asja vedama. Ja läks kohalike juurde Aluksne rajoonis ja rääkis sellest. Ja siis lendasid nad äkki meile kohale ja ütlesid, et nüüd tuleb tantsima hakata. Sellest sai Korneti rühma sünnipäev. On kaks rühma - Haanja ja Korneti rühm. Kuigi inimesed on peaaegu samad - vaid kaks on vahet. Põhimõtteliselt võib panna võrdusmärgi Haanja ja Korneti rühma vahele, aga üks on 30 aastat vana, teine poolteist-kaks aastat vana," rääkis Haanja-Korneti rahvatantsurühma vanem Sulev Kraam.

Kahe aastaga õppisid eestlased läti tantsud selgeks, läbisid edukalt kõik hindamised - ja Daugava staadion on juba teist päeva eestlastele proovideks valla.

Haanja või Korneti rühma juhendajad - sõltub, kummalt poolt piiri vaadata, üks asub Eestis ja teine Lätis - osalesid Lätis mitmel seminaril, et peorepertuaari kolm tantsu ehtlätlaslikult selgeks saaks. Kaks neist on suurte rätikutega, nii et andis harjutada.

Kaks aastat kulus ettevalmistusteks, aga neljas, finaaltants, õpitakse selgeks alles kohapeal, enne pidu.

"Meie jaoks tegelikult midagi keerulist pole. Need, mis meie jaoks on põhisammud, on ka lätlaste jaoks samad, neil on lihtsalt teised nimed. Ainuke meie jaoks suur meelespidamise koht on, et käed tuleb panna puusa, sõrmed ees. Kui tantsime ise nii eesti kui ka läti tantse tundides, siis kipuvad käed rusikasse minema," rääkis tantsuerinevustest Haanja-Korneti rahvatantsurühma juhendaja Ulvi Toomik.

Esimene proov möödus Daugava vastremonditud staadioni väiksemal osal ja lõppes kavandatust varem, sest kõik sujus hästi. Ka peoeelsel ülevaatusel sai Korneti rühm hea tulemuse.

Mitmel õhtul viimseni väljamüüdud staadionil rahvani jõudev Läti juubeliaasta tantsupidu kannab nime Maarjamaa. Kuidagi kodune - on ju nii lätlased kui ka eestlased mõlemad maarjamaalased.

Lisaks Eesti pidudele on Haanja-Korneti rahvamaja tantsijad osalenud ka Soome-Eesti tantsupeol. Nüüd on mõlemad naabrid eestlaste tantsuoskust näha saanud.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: