Harukordne galerii: öine vikerkaar Tallinnas ({{commentsTotal}})

Tallinnas nägi eile hilisõhtul kummalist vaatepilti, kui veidi enne kella 23, päikeseloojangu ajal ilmus taevasse vikerkaar.

Kuna tavaliselt oleme vikerkaart harjunud nägema päikese ja vihma koosmõjul, oli päikeseloojangu ajal ilmunud loodusnähtus seda harukordsem.

"Pildile püütud vikerkaare võivad muuta esmapilgul kummaliseks kaks asjaolu. Esiteks oli seda näha ka pärast päikese loojumist ja fotograafi sõnul ei sadanud sel ajal ka vihma. Viimase selgitamine on lihtne. Virga puhul jõuavad vihmapiisad aurustuda enne piiskade maani jõudmist. Eriti dramaatilised paistavad sellised vihmasajud just päikesetõusu ja -loojangu ajal," selgitas ERR Novaatori toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa.

"Sarnaselt pole nähtava vikerkaare tekkimine pärast Päikese horisondi taha vajumist imekspandev. Kellaaeg ei mõjuta vihmapiiskades valguse murdumist ja peegeldumist. Atmosfääri ülakihtides hajub tsiviilhämariku ajal sedavõrd palju valgust, et valgustada nähtava vikerkaare tekitamiseks piisavalt palju ka atmosfääri alumisi kihte. Täiskuu ajal on võimalik mõnikord näha isegi kuuvikerkaari," lisas Oidermaa.

Tema sõnul poleks vikerkaart näha, kui Päike või Kuu asuks horisondist kõrgemal kui 42°. Nurga suurus sõltub vee murdumisnäitajast. "Küll aga tasub antud vikerkaare puhul tähele panna selle kaare kõrgust. Kuna vikerkaar tekib täpselt Päikese vastassuunast, tähendab madalamal asuv Päike kõrgemat kaart, nii et praegu oli näha enam-vähem nii palju vikerkaart, kui maapinnalt vaadatuna üldse võimalik," täpsustas Jaan-Juhan.

"Mõnikord on valguskiirte teekond atmosfääris sedavõrd pikk või leidub selles piisavalt peenosakesi, et veepiiskadeni jõudmise ajaks on jõudnud lühema lainepikkusega sinine ja roheline juba täielikult hajuda. Antud juhul siiski ühevärvilist vikerkaart ei tekkinud. Valguse hajumine on märgatavalt suurem, kuid see paistab ära ka pildi värvidest," selgitas ta veel.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: