Galerii: Sõrve tuletorn avas suveks uksed ({{commentsTotal}})

{{1529075340000 | amCalendar}}

Reedel avati esimese tuletornina Saaremaal külastajatele Sõrve tuletorni uksed. Huvilistel on võimalik tuletorni külastada kuni 15. septembrini.

Sõrve tuletorni külalistele avatuks muutmise nimel on Veeteede Ametis käidud aastaid rääkimas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme pannud siia kaheksa 45-meetrist metallposti, mis on omavahel seotud ja seotud ka turvavõrguga. See ongi lihtne lahendus. Sõrve tuletorn on kõige ohutum torn üldse Eestis," rääkis Sõrve külastuskeskuse juht Andro Roosileht.

"Lähiajal avame ka Vilsandi tuletorni, mis siiamaani on suletud olnud ja väga halvas konstruktiivses seisundis. Kihnu ja Ruhnu on täna küll lahti, aga nende seisund on ka nigel ja neid me hetkel projekteerime ja lähiajal hakkavad ka seal ehitustööd pihta. Ja kui mitte sel aastal, siis järgmisel aastal me avame ka Naissaare tuletorni," selgitas Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas.

Mial ja Emmal oli reedel Sõrve tuletornis esimene tööpäev. Tuletorni tipus on nad juba käinud küll ja küll ning teavad, mis sinna ronijaid ees ootab.

"Kindlasti on sealt ülevalt väga hea vaade ja väga ilus vaade. /.../ Seal on 242 astet ja see võtab umbes neli minutit ronimist," rääkisid klienditeenindajad Mia ja Emma.

Kõige rohkem on aga neid astmeid mööda üles-alla käinud ilmselt Koidu Heinmaa, kes on Sõrve ilmajaama endine juhataja.

"Ma olin ilmajaamas tööl 35 aastat ja siis kui nähtavus läks poole suuremaks, siis tuli uuesti ronida. Üks päev ma käisin talvel kolm korda. Ikka üles ja alla, üles ja alla," meenutas Heinmaa.

Kui saarlaste esimene tuletorn sai avatud, olid aga hiidlased ühed esimesed, kes Sõrve majaka tippu ronisid. Selles valdkonnas on nad saarlastest kõvemad - neil on oma saarel avatud neli tuletorni.

Veeteede Ametil on plaanis lähiastatel renoveerida veel seitse tuletorni, milleks kulub suurusjärgus viis miljonit eurot.

Toimetaja: Kaspar Viilup, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: