Sillamaa meenutas Vikerraadio saates "Aeg peatub", et nuttis pärast võistlust lahinal, kuid eestlaste suur pettumus jõudis talle kohale kodumaale naastes. "See inimeste tohutu viha ja see, et ma ei saanud isegi bussiga sõita, sest inimesed olid nii vihased," rääkis Sillamaa, kuid lisas, et ta ei heida seda inimestele sugugi ette. "Ma olen ju kõrvalt näinud, kuidas minu vanaonu läheb spordivõistlusi vaadates väga närvi, kui keegi midagi valesti teeb. See on puhas emotsioon, mida ei saa inimestele ette heita," ütles ta.

Siiski ei kahetse Sillamaa midagi. "Ma sain esimest korda välismaal käia ja nägin esimest korda mägesid. Lisaks oli meil erakordselt tore delegatsioon, kuhu kuulusid korüfeed Jaak Joala, Peeter Lilje, Jüri Makarov ja Olavi Pihlamägi. Selle seltskonnaga oli väga lõbus ja minu üle visati muidugi ka leebet nalja, aga mul oli oidu selle peale mitte solvuda," ütles ta.

25 aastat tagasi, 3. aprillil 1993, tegi Eesti esimese katse jõuda Eurovisiooni finaalkontserdile. Sloveenia pealinna Ljubljanasse kogunesid seitsme riigi muusikud, et võtta mõõtu, kes kolm saavad suurele Eurovisioonile, nende hulgas Janika Sillamaa.