Ajarännak piltides: Gaudeamuse festivalimelu 1950. aastatest tänapäevani ({{commentsTotal}})

Gaudeamus 2006
Gaudeamus 2006 Autor/allikas: Anton Klink

22.–24. juunil toimub Tartus Baltikumi suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, kus astuvad jaanipäevateemalise programmiga üles tuhanded Eesti, Läti ja Leedu tudengid. Millised olid tudengid ja festivalimelu 1956. ja 1967. aastal? Kuidas peeti suurt üliõpilaspidu aastal 1974 või 1984? Vaata meeleolukat galeriid läbi viimaste aastakümnete.

1956

Gaudeamus 1956 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Tartu Toomeorus toimus esimene Gaudeamus, kus astus esinejana üles 2500 üliõpilast. Idee korraldada ühispidu Baltikumi koorimuusika paremikuga sündis juba 1920. aastatel, kuid esimene Gaudeamuse festival toimus alles pärast sõda ja Stalini surma. Eestisse reisida või siit välja reisida oli raske, sest 1950ndatel olime nn suletud riik.

Gaudeamus 1956 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Gaudeamus 1956 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

1967

Gaudeamus 1967 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Seekord peeti Baltimaade laulu- ja tantsupidu esmakordselt Gaudeamuse nimetuse all. Tartusse saabus 53 kollektiivi 3200 peolisega Lätist, Leedust, Valgevenest. Audirigent oli Gustav Ernesaks. Eelmine festival toimus 1958. aastal Riias.

Gaudeamus 1967 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Gaudeamus 1967 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

1974

Gaudeamus 1974 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Gaudeamus jõuab taas üle seitsme aasta üliõpilaslinna Tartusse. Vahepeal on üliõpilaspidu Riias ja Vilniuses. Vaatamata valitseva režiimi ponnistustele ja tavale esitada Nõukogude Liidu repertuaari, jäi kavasse siiski alles ka lauljatele ja dirigentidele südamelähedasi laule ja tantse. Olenemata sellest, kas ametlikus repertuaaris oli või ei olnud G. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm", kõlas see laul alati kõikidel laulupidudel.

Gaudeamus 1974 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Gaudeamus 1974 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Gaudeamus 1974 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

1984

Gaudeamus 1984 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Tallinnas toimuvale festivalile saabus 6000 peolist 36 kõrgkoolist: Leedust, Lätist, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast, Moldaaviast. Enne Tallinna suurt pidu toimusid ülisuure esinejate arvuga festivalid ka Riias, Ogres ja Vilniuses.
Gaudeamus 1984 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

1995

Gaudeamus 1995 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Seekord peetakse festivali iseseisvas Eestis. Ka eelmised peod Leedus ja Lätis on olnud murrangulise tähendusega. 1988. aasta festivalil Vilniuses toodi eestlaste eestvedamisel ja võõrvõimu kiuste esmakordselt lauluväljakule ja kontserdipaikadesse rahvuslipud. Lätis toimunud festivalil võis esmakordselt valida meelepärane repertuaar ja sümboolika.

Gaudeamus 1995 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

Gaudeamus 1995 Autor: Tartu Akadeemilise Meeskoori arhiiv

2006

Autor: Anton Klink

Piirid on valla ning Eesti, Läti ja Leedu on juba kaks aastat Euroopa Liidu liikmed. Tartus toimunud Gaudeamus kestis esimest korda koguni kolm päeva jagunedes tudengikultuuri-, rahvakultuuri- ja laulupeo päevaks. Pidustustest võttis osa ligi 5500 lauljat, tantsijat ja orkestranti Eestist, Lätist ja Leedust, kellega liitusid külalisesinejad Taanist ja Ameerika Ühendriikidest.

Gaudeamus 2006 Autor: Anton Klink

Gaudeamus 2006 Autor: Anton Klink

2018

Gaudeamus 2018 Autor: Oliver Vaagen

Esmakordselt jaanipäeval toimuv Gaudeamus seab fookusesse kolme Balti väikerahva suvise pööripäeva traditsioonid. EV100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks. Festival algab rongkäigu ja tasuta vaatemängulise avaetendusega Emajõe kallastel, millele järgnevad tantsuetendus "Jaaniöö müsteerium" ning kontsert ja laulupidu "Jaanipäeva laulud". Täpsem info programmi kohta: www.gaudeamus.ee

Gaudeamus 2018 Autor: Heikki Leis

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: