René Vilbre: 98,5 protsenti "Kreisiraadio" nalju on tehtud kaine peaga ({{commentsTotal}})

Foto: Toomas Tuul/ERR

Telerežissöör René Vilbre rääkis "Kreisiraadio" telgitagustest ning avaldas, et huumorisaatest on sälilinud materjali, mis pole kunagi avalikkuseni jõudnud. Lisaks plaanib mees huumorisaatest täispikka filmi.

"Ma olen tõesti kaevanud oma lõpututest arhiividest üles materjale, mille üle ma isegi olen üllatunud. Tuleb välja on siiski üks neli-viis klippi, mida me omal ajal ei lõiganud kokku, vaid jätsime omal ajal ühel või teisel põhjusel riiulile," avaldas Vilbre "Vikerhommikus".

Pärast aja möödumist leidis Vilbre videod taas üles ja näitab nädalavahetusel toimuval huumorifestivalil Luige Nokk umbes kolme erineva sketši musta materjali. "Ma vaatasin üle, mind ajas naerma küll, kuigi need materjalid on võetud umbes aastal 1999, eelmise sajandi viimasel kümnendil," ütles Vilbre ja lisas, et need on mõeldud väga tõsistele fännidele.

Vilbre avaldas, et ühe klipi alapealkiri on "Jõulubuss". "Kolm agressiivset jõuluvana püüavad lapsi röövida. Teada saada, kus nad täpselt elavad, mis kell ema-isa tööle lähevad ja nii edasi. Pärast panevad nad need vaesed lapsed keset metsa maha ja sõidavad ära," kirjeldas Vilbre.

Ta lisas, et tal oli küll meeles, et selline nali sai tehtud, aga mingil põhjusel ei näinud see kunagi tele-eetrit. "Me tegime selle kunagi ära ja kas jõulud läksid mööda või sulas lumi ära, kuidagi läks aeg mööda ja see jäi õhku," põhjendas Vilbre.

Teine nali kannab alapealkirja "Plaksutajad. "Seal on kaks väga siivast härrasmeest, kes räägivad teletööst, kuidas tegelikult saated sünnivad. Need on mehed, kes teevad kõiki hääli korraga, kes plaksutavad, kõnnivad, naeravad, mis iganes hääli vaja on, nad räägivad oma kuulsusrikkast elust," paljastas Vilbre.

"Kreisiraadio" alustas 1993. aastal ja Vilbre meenutas, et temale kui algajale oli see väga uhke aeg, sest sai puutuda kokku kõrgtasemel improvisatsiooniga. "Kui me leppisime varem kokku, et meil on selline nali ja sellised tegelased, alustame nalja siit ja lõpetame seal, me ei teadnud kunagi, kui pikaks meil võtteperiood tegelikult läheb," rääkis Vilbre.

Vilbre avaldas, et materjali kokkusobimatus tõi lõpuks kaasa "Kreisiraadiole" omase absurdikomöödia ja musta huumori. "Mingil hetkel oli meil platsil väga naljakas, aga kui me läksime montaaži ja hakkasime kokku lõikama seda asja, tuli vahepeal nutt peale, aga lõpuks tulemus oli jälle naljakas, sest me pidime jätma kriitiliselt välja väga palju materjali ja panema kõige naljakamad kohad kokku," selgitas režissöör.

Vilbre lisas, et talt küsitakse tihti, kas "Kreisiraadio" naljad on sündinud alkoholi koosmõjul. "Ma ei tea, kas fännid on õnnetud või õnnelikud selle üle, aga 98,5 protsenti kõikidest "Kreisiraadio" naljadest on tehtud absoluutselt kaine peaga. See poolteist protsenti, ma tean täpselt poolteist nalja, kus ei pruukinud olla see värskusaste kõige õigem," tunnistas Vilbre.

Paljud "Kreisiraadio" naljad on sellised, mida praegu enam teha ei julgeta, "Kreisiraadio" aegadel aga pidurit peal ei hoitud. Vilbre tõdes, et see tõi loomulikult kaasa ka teatava pahameele. Peamiselt saabusid kaebused Kivipalluri pihta, aga suur pahandus tuli ka Tipi ja Täpi sketši peale. "Ma sain väga kõvasti riielda Eve Viilupi käest, kui meil oli Tipi ja Täpi nali kui kaks elatunud alkohoolikut, Saku hele veeni. Ma sain ikka päris kõvasti riielda, see on isegi kergelt öeldud selle kohta," tunnistas ta.

Juba 16 aastat on Vilbre mõelnud ka "Kreisiraadio" täispikale filmile, kuid selle valmimine ootab siiani rahastust. "Minu meelest on see väga naljakas, aga me ei ole sellele saanud veel rahasid taha, sest filmirahastajad arvavad, et see on liiga sketšilik," põhjendas Vilbre.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: