Tegelikult ei olnud reede hommikul Kuressaare parki toodud oravad päris oravad, kuid nende omanäoliste oravatega tahtsid Kuressaare ametikooli õmblusõpilased meelde tuletada, et kunagi olid ka selles pargis oravad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna päris oravad on lossipargist kadunud, siis õpilastel oli ülesanne mõelda, mis on oravatest saanud. Nende oravad on püütud sobitada Kuressaare ja lossiparg ellu. On oravaid, kes on ajaloolised tegelased," rääkis ametikooli kutseõpetaja Merit Karise.

12 tunniks linnaruumi toodud Kuressaare ametikooli õmbluseriala õpilaste valmistatud oravad on isemoodi ka seetõttu, et neil on pea kõigil oma lugu.

"Apteeker Fless oli algatajaks, et see kuursaal saaks siia ja purskkaev. Tema on see oluline põhimees," selgitas õmbluseriala õpilane Merili Varik.

"See on mudaravi orav, kes on tulnud Tallinnast priske elu pealt närve kosutama ja nahka ravima. Siin on supleja, Kuressaares on alati olnud suplejad. See on kuursaali ettekandja!" tutvustas kutseõpetaja Merit Karise oravaid.

Teiste hulgas õmmeldi ka linnapea Madis Kallast kujutav Orav. "Et ei oleks ainult ajaloolised isikud, vaid tänapäeva ka natuke kajastada," selgitas õmbluseriala õpilane Britt-Karen Peterson.

Kuressaarlane Tõnu mäletab veel seda aega, kui elus oravad lossipargis ringi jooksid. See oli umbes 60 aastat tagasi, kui ta neile ise ka pähkleid söötis.

Oravate parkidest kadumine pole siiski ainult Kuressaare probleem.

"Orava arvukus on läinud alla. Miks ta alla on läinud, ongi see, et kiskjate arvukus on läinud üles ja see on tegelikult terve Eesti probleem. Parkide probleem on ka liigne korrastatus, oraval ei ole seal enam olla kuskil," selgitas Saaremaa valla keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm.