Galerii: Jääkaru Nord koliti mitu kuud kestnud ettevalmistuste järel polaariumisse ({{commentsTotal}})

{{1527141300000 | amCalendar}}

Täna varahommikul koliti Tallinna loomaaia isakaru Nord uude polaariumisse. Kolimisprotsessi valmistati ette mitu kuud, kuna karu keeldus töötajate pingutustest ja meelitustest hoolimata transpordikasti minemast ning Nordi tuli transportida üldanesteesias.

"Esialgu soovisime Nordi kolida ilma anesteesiat kasutamata, kuid tekkis viivitus, sest oma elu jooksul mitmeid kordi kolima pidanud jääkaru suhtus transpordikasti väga umbusklikult," selgitas loomaia direktor Tiit Maran. "Talitajad meelitasid teda toiduga transpordikasti tasa ja targu, kuid paraku ei õnnestunudki transpordikasti luuki jääkaru selja taga sulgeda," lisas ta.

Kauaoodatud kolimine toimus täna varahommikul. "Kuna tegemist on maailma suurima kiskjaga, kellega kokku puutumine on inimesele eluohtlik, siis oli kolimiseks ette valmistatud detailne plaan ning harjutasime kogu protseduuri mitu korda. Ligi 400 kilogrammi kaaluva jääkaru raskuse imiteerimiseks kasutasime suuri soolakotte," rääkis Tiit Maran.

Esmalt uinutati Nord vanas puuris, seejärel transporditi ta polaariumisse. "Riske oli kogu ettevõtmise juures mitu, alates sellest, et jääkaru ei ärkagi anesteesiast kuni selleni, et umbes 500 meetri pikkuse transpordi käigus võib karu ootamatult varem ärgata," kirjeldas Maran.

Kui jääkaru oli lendsüstiga uinutatud ning uude puuri transporditud, said Eesti maaülikooli veterinaarid uurida Nordi haiget tagakäppa, mis oli loomaaia töötajatele pikka aega muret tekitanud. Varasem ravi loomaaia veterinaarosakonna poolt ei andnud soovitud tulemusi ning seetõttu pöörduti Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi poole. Koostöös maaülikooliga koostati raviplaan, mis kooskõlastati nii Viini kui ka Rotterdami loomaaedade veterinaararstidega ning selle kiitis heaks ka Euroopa jääkarude paljundusprogrammi veterinaarnõunik. Raviplaani üheks osaks oli Nordi anesteesia all kolimine polaariumisse.

Jääkaru käpast võeti kõik vajalikud proovid ning tehti röntgen maaülikooli loomakliinikust kohale toodud röntgeniseadmega. Need protseduurid olid vajalikud, et alustada uue raviplaaniga. Tegevusi juhtis maaülikooli kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli kliiniline juht Aleksandr Semjonov, kes on rahvusvaheliselt tuntud spetsialist eksootiliste- ja metsloomade anestesioloogias, kirurgias ja intensiivravis.

"Karu terviseseisundi täpseks hindamiseks võtsid viis Tartust kohale sõitnud loomameedikut ligi paarkümmend proovi, mida analüüsitakse nii maaülikooli laborites kui ka Eestist kaugemal," kinnitas Aleksandr Semjonov. Tema sõnul kulub diagnoosiks hinnanguliselt kaks-kolm nädalat. Alles seejärel saab määrata ravi.

Veterinaaride esialgne kartus, et 17-aastasel Nordil on artroos (tugev liigeste põletik), ei leidnud õnneks kinnitust. Semjonov avaldas lootust, et pärast seda, kui loom protseduuridest kosub ja uute oludega harjub, pääseb ta välja ning soolase veega täidetud basseinis kümblemine leevendab vaevusi.

"Kui kõik protseduurid tehtud said, jäime ootama Nordi ärkamist. Mõistagi oli kõigi asjaosaliste rõõm suur kui ta seda lõpuks tegi," ütles Tiit Maran.

Loomaaia polaarium avati 2017. aasta sügisel. Esimesena kolisid oma uude koju jääkaruema Friida koos karupoeg Aroniga ning nüüd saab ka isakaru Nord end uues elupaigas sisse seada. Esialgu külastajad Nordi polaariumis veel ei näe, sest jääkaru vajab aega vähemalt nädala, et uue kohaga harjuda. Loomaaed annab nii enda kodulehel kui Facebooki lehel teada, kui Nord on lõpuks kohanenud ja teda vaatama saab tulla.

Maaülikooli ja loomaaia vahel on sõlmitud koostööleping ning ülikool ravi eest raha ei küsi. Küll saab loomakliiniku personal karuga töötamisest väärtusliku kogemuse.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: