Vabarna meenutas Klassikaraadiole, et hakkas umbes kaheksa aastat tagasi mõtlema oma talukohast ning leidis viis aastat tagasi Silla talu, mille küün inspireeris teda kultuurikeskuse sünniks. "Sündis kohe mõte, et sellest ei saa lihtsalt talu, vaid kontserditalu, kontserdipaik," meenutas Vabarna Treski küüni algust.

Küüni esimesel, eelmisel hooajal toimus 13 kontserti ning nüüd alustab kontserdipaik teise hooajaga, mis kestab hiliskevadest varasügiseni. Sel korral on plaanis kümme kontserti ja kümme teatrietendust.

Vabarna sõnul poleks Treski küüni sündinud, kui tal poleks häid sõpru, kes on aidanud küüni üles putitada. "See kõik oli tegelikult üle pea võsas, kogu see ala. See, kes tuleb ja näeb, et suur, ilus, haljas ja kena, siis see on praegune hetk. See töö, mis on sõprade abiga ära tehtud, on meeletu olnud," tõdes Vabarna.

Kogu senise elutöö on Vabarna paigutanud just Treski küüni ja selle ehitusse. "Minu elutöö, mis ma teinud olen, on seal Treski küünis sees - põrandas, laes ja katuses. Eelmisel hooajal ma näiteks peale ei pidanud maksma. Me tuleme ikka omadega välja. Üldiselt kõik kontserdid on meil miinuspoolel, mis puudutab seda, et kas piletimüük katab ära artisti honorarid," tunnistas Vabarna.

Ta lisas, et koht on küll armas, kuid artistide jaoks on muusika töö ja kõik küsivad oma kuulsusele väärikat tasu. Vabarna lisas, et ega Eestis väga odavad honorarid ei ole. "Et piletimüük kataks seda, siis seda me ei ole veel saavutanud. Aga meil on äärmiselt hea meel, et meid toetatakse," ütles Vabarna, et Treski küünile on õla alla pannud Eesti autorite ühing, kultuurkapital, kultuuriministeerium, Setomaa vald ja kohalikud ettevõtted. "Me ikkagi näeme vaeva, kirjutame projekte ja kava on valmis juba sügisel. Nii kui hooaeg lõppeb, me hakkame uuega juba tööle," rääkis Vabarna tööst, mis Treski küüni läheb.

Vabarna sõnul jagub tööd Treski küüniga terveks aastaks, sest taotluste ja aruandluse tegemisel lõppu ei ole. "Me teeks isegi siis, kui me ei saaks toetust. Aga siis me peaks loomulikult ise peale maksma sellele ettevõtmisele. Aga kõik ikkagi kultuuri nimel," tõdes Vabarna.

Vabarnal aitab Treski küüni vedada kolleeg Kermo Kukk, perekond ja isegi külapoisid, kes niidavad näiteks muru. "Meie hindame kogukonna koostööd ja kultuuri, mis võiks juhtuda ikkagi ka kaugemal, kui mõnes linnas. Sellepärast me seda teeme," ütles ta.

Vabarna lisas, et ei tea, kaua veel Treski küün kontserdipaigana tegutseb. "Küllap ikka mõned aastad jaksame. Seni, kuni meil on toetajaid ja rahvast, kes käib kontsertidel, seni me teeme," lubas ta.

Treski küüni teine hooaeg alustab 1. juunil Zetode kontserdiga. Loe lähemalt siit.