Armin Karu kunagisest atentaadikatsest: see oli väga reaalne plaan ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eelmisel neljapäeval oli 52-aastase Armin Karu viimane tööpäev Olympic Entertainment Groupi (OEG) nõukogu esimehena ja "Pealtnägija" toimetaja Kristjan Pihl kohtus sel päeval Eesti Donald Trumpiks kutsutud mehega tema enda rajatud pilvelõhkuja presidentaalses sviidis.

2000. keskel tegi OEG tohutu tõusu ja 2006. aastal läks börsile. Sisuliselt algusest on ettevõtet juhtinud tandem, kes on nagu must ja valge koer. Kui firma üks omanik Jaan Korpusov hoidis diskreetset joont ja elas näiteks Mustamäe korteris, siis Armin Karul on soont glamuurile, näiteks on talle kuulunud mitu kopsakat jahti ja villat ning ta juhtis isegi telesarja "Mantlipärija", mille eeskujuks oli Donald Trumpi analoogiline äri-reality ja mille autoriõigused kuuluvad siiani tänasele ühendriikide presidendile.

1980. rahvusliku ärkamise ajal tegi Karu Eestis menukat mündi- ja lipuäri. 1991. aastal augustis, samal ajal kui Eestisse sõitsid Vene tankid, sattus Karu juhuslikult abikaasa Kaiaga Ameerika ühendriikidesse sugulaste juurde, kus kasiinoparadiis Las Vegas võlus ta esimesest hetkest.

Mis te arvate, mis teie alluvad ütlevad, kui ma küsin, et mis Armin Karust nii-öelda ülemusena arvate?

Ma ei tea, seda peab nende käest küsima. Ma ei oska isegi öelda.

Nad ütlevad, et teie alluvuses töötada, et see ei ole nagu lille nuusutamine, et see on ikka päris keeruline.

Lille nuusutamine? Jah, aga teiselt poolt ma olen jälle kuulnud, et need inimesed, kes on Olympicus töötanud, need saavad mujal tööd ilma väga pikkade tööintervjuudeta, sellepärast et Olympicu kool on nii tugev, et kui oled juba Olympicus töötanud, siis võid tulla ka meile.

Mis see tähendab? Kuidas te koolitate neid või milline see õhkkond on Olympicus?

Töine, töine töine. Me ei ole väga sellised blablabla-tajad. Ikkagi, kui on töö, siis teeme tööd. Ja loomulikult me leiame ka aega, et pidada pärast tööd pidu, aga ütleme, tööd tuleb teha ja eks me oleme nõudlikud sellepärast. Kui eesmärgid on kõrged, siis kui nõudlik ei ole, siis nende eesmärkideni sa lihtsalt ei jõua.

Mulle ei andestataks, kui ma küsiks selle kohta, et mis värk nende jahtidega oli. Siin hiljaaegu tulid paradiisi paberid, kus selgus, et Armin Karul on kuskil Maltal registreeritud mingisugused jahid, üks oli vist 33-meetrine, teine oli 23-meetrine, kui ma ei eksi. Miks te neid Eestis ei registreeri?

Mina ei tea, mis soust see on. Sellepärast et üks jaht on olnud Malta lipu all küll, ja mitte kaks, ja see on tänaseks müüdud. Aga Malta lipu all oli sellepärast, et ta lihtsalt oli Malta lipu all enne. Ma ostsin lihtsalt ettevõtte, kellel oli Maltal see jaht. Ta oli seal juba registris, lipu all ja loomulikult ma sõitsin selle all edasi. Nii et nii lihtne see ongi

Nende paradiisipaberite kohta. Kui palju teil on vara kuskil palmisaartel?

Ei, ei ole põhjust ju. Vaata, siin ju, ma ei mäleta, mis aastatel see oli, aga see oli vist ikka mingi kümme aastat tagasi, millal neid offshore'i müüjaid puistati. Olid ju politseireidid lausa ja võeti ära seal kõik dokumendid. Sellega seoses oleks ju meie nimed välja tulnud, kui meil oleks olnud, aga meil ei ole olnud. Meil ei ole olnud, sest Eestis on tegelikult olnud võimalik tegutseda ja see tulumaksuseadus on nii soodne, et pole ka põhjust hoida mingisuguse offshore'i peal mingit raha või arvet.

Nii et lühike küsimus, teil ei ole mitte kuskil mingit vara?

Meil ei ole.

Armin, te saite hiljuti vanaisaks. Mis tunne see on?

Sain. See on suur rõõm. See on hea tunne, seda enam, kui seda on ikkagi oodatud ka juba mingi aeg. Väga teistsugune tunne. Lapsega ju tegelevad tema vanemad, nii et ütleme see tegelemise vaev, see on vanemate peal ja sina saad selle kõik selle rõõmu endale. Kui sul on ikkagi oma lapsega tegelemist, noh seal on vaeva palju ja magamata öid ja kõike seda, mitte ainult rõõm. Võib-olla lapselapsest on isegi rohkem, ütleme, selles mõttes rõõm, et ainult positiivne, ainult rõõmus.

Tulenevalt oma tööst figureerib Armin Karu glamuuriüritustel ja seltskonnaajakirjanduses. Mõistagi pole tema edu jäänud märkamata ka kurjategijatel. Vähemalt korra, 2007. aasta lõpus, olid plaanid väga konkreetsed. Punt noorukeid kavandas Karu tütre, toona 22-aastase Ines Karu röövimist ja nõuda kasiinoärimehelt tütre elu eest 15 miljonit eurot lunaraha. Õnneks sai politseil piisavalt vara jälile.

Kui tihti te mõtlete sellele, et võib-olla teie tegevus, see et te olete nii väljapaistev ja edukas, maksab teie lähedastele võib-olla kuidagi kätte?

Noo, eks ma olen selle peale mõelnud, aga ma ütlen, et siin on ainukene garantii see, et kõik, mida ma teen, on avalik, kõik need rahad, mis liiguvad, on seaduslikud. Ja see ongi garantii, et ma saan ka loota riigi struktuuridele, ma saan ka loota politseile, ma saan ka loota kaitsepolitseile, kui abi vaja on, ja ega siin muud teha ei ole. Sest me ei saa ju jätta tegemata, kui meil on mingisugused head mõtted, head ideed, äri arendada. Me ei saa seda jätta tegemata sellepärast, et äkki midagi juhtub, äkki tulevad mingisugused kurikaelad, kes tahavad midagi küsida. Siis me ei saaks midagi teha ju.

Olete te tundnud kunagi endale või oma lähedaste elule, tervisele reaalselt ohtu.

Noh, sülitame üle õla. Siiamaani oleme tundnud ainult võib-olla nii palju, et kui 1990ndatel sai käia tõesti kuskil ööklubis või diskodel sel ajal, siis ikkagi need grupeeringud, kes seal ringi käisid ja valimatult inimesi kolkisid, see on päris ligidalt mööda läinud.

Atentaadikatseid ei ole olnud?

No see atentaadikatse, te ise teate väga hästi, oli tegelikult. Ma ei mäleta täpselt seda aega, aga see oli, kui me võtsime ühe konsultandi, kes osutus kurikaelaks, hakkas palkama siis kedagi, kes teeks atentaadi.

Ega ajakirjandusest ei ole väga palju sellest tegelikult läbi käinud seal mõne sõnaga on mainitud, et mingi plaan ühel britil oli. Aga kui selge plaan see oli?

No see oli väga selge plaan. Ta ju mõisteti Eesti kohtu poolt süüdi mitmes astmes. See oli ikkagi väga reaalne plaan ja siin ma ka pean olema väga tänulik kapole, kes selle loo ära lahendas tänu oma professionaalsele tööle.

Aga miks nad teid niimoodi, on mitu juhtumit, miks nad just teid sihikule on võtnud. Olete mõelnud ka, võib-olla peaks kuidagi hoidma täiesti tagaplaanile?

Jaa, just. Eks sellepärast ma siin võib-olla natukene istungi teiega täna, kui ma ei ole enam omanik. Eks ma tahangi rohkem võib-olla tagaplaanile hoida. Börsifirma juhina ei ole võimalik tagaplaanile hoida. Nüüd on see võimalus olemas.

Kuidas te lõõgastute?

Väga lihtsalt. Käin metsa all jooksmas ja käin jõusaalis vahest, selline lihtne toit, lihtsad liikumised, mitte midagi erilist.

Räägitakse, et koerad, kellega te selle metsa all jooksete, need on ikka väga targad koerad. Ilma rihmata teie kõrval, kuskile ei liigu.

Ma olen need koolid ikka nendega läbi teinud, selles mõttes küll, et ta ikka kuuleb, kui ma ütlen talle kõrval, siis ta käib kõrval. Nii et rihm on mul olemas tegelikult, aga rihm on mul taskus. Ja kui peaks vaja minema, siis panen ta rihma, aga kui ta kõrval käib väga kuulekalt ja sõna kuulab, siis ei ole põhjust teda kogu aeg rihma all hoida.

Aga kui koer teeb pahandusi, kuidas te neid karistate?

Mida sa pahanduse all silmas pead?

No ma ei tea, koerad ikka teevad pahandusi. Ma olen kuulnud, et teil on mingi üks salanipp selleks, kuidas koerale selgeks teha, et ta on pahandust teinud.

Salanipp see, mida koolis õpetatakse, et hammustada teda ninast, kui ta midagi teeb, mida sa ei taha, et ta rohkem teeks. Et on tulnud paar korda ninast hammustada.

Ja koer saab kohe aru?

See on selline küll asi, millest ta saab aru. Koer peab sind muidugi ka respekteerima. Kui ta sind ei respekteeri, siis ta võib sulle isegi kallale tulla, kui sa nii teed. Kui ta ikka respekteerib, siis ei juhtu sellist asja.

Karu loodab sel suvel puhata rohkem kui varem. Ta on ligi 30 aastat harrastanud meresõitu, aga mitte kunagi pole olnud töö kõrvalt piisavalt aega, et täita ammu unistus, minna Ahto Valteri eeskujul ümbermaailmareisile. Lähiajal loodab ta ka selle ära teha. Pikemad plaane ta hetkel ei ava, aga lubab, et äsja vabanenud 136 miljonit leiavad juba peagi kasutust mõnes uues ärinišis.

Pensionipõlve ma pidama ei kavatse jääda, kindlasti soovin ma veel midagi korda saata, midagi suurt isegi võib-olla korda saata. Ja mulle väga meeldib inimestele pakkuda selliseid positiivseid emotsioone. Mis on ju ka Olympicu üks põhiväärtus olnud, et pakkuda positiivseid emotsioone. Seda tahan ma ka tulevikus pakkuda, et inimesed tunneksid midagi positiivset.

Et selles oleme kindlad, et Armin Karu ei kao pildilt ära?

Ei, ma arvan küll, et ma pildilt ära ei kao, kui tõesti ei juhtu kõige hullemat ja ei jää auto alla. Mine tea. Elu on nii ootamatu ja ettearvamatu.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: