Südamlik Järvamaa: Klassikaraadio kontserdireisi teine päev
Hommikul virgusime vara, sest juba kell üheksa ootas meid kaunis mõisas Vodja kooli väike ja sõbralik pere. Külla olid tulnud ka õpilased naaberkoolist Peetrist. Veel enne kontserdi algust andsid "Klassikatähtede" suured fännid igale muusikule üle oma joonistatud kaardi, kus Kristin hoidis käes flööti, Johannes viiulit ja Tanel pulki.
Varasest kellaajast hoolimata oli saalis elevust kohtumise ees televiisorist tuttavaks saanud muusikutega omajagu. Paistis, et need viiskümmend säravat silmapaari väikeses mõisasaalis inspireerisid ka muusikuid. Pärast kontserti jutustasid noored muusikahuvilised pikalt ja laialt esinejatega. Väike flötist mängis Kristinile pilli, noored viiuldajad puhusid juttu Johannesega ning suur hulk marimbahuvilisi kogunes ümber Taneli, kes lahkelt pilli tutvustas ning pulgad laiali jagas ja väikesed võtteid õpetas. Rõõm muusikutega kohtumise üle oli lausa nii suur, et marimbatki aitasid Vodja kooli lapsed kokku pakkida ja tuuribussi vedada. Asusime Koeru poole teele helge meele ja Vodja kooli õppejuhi omaküpsetatud leivapätsidega.
Tanel Eiko andmas marimbatundi.
Pärastlõunaks jõudsime Koeru Keskkooli ja Muusikakooli õpilaste juurde Aruküla mõisa, kuhu on Klassikaraadio varemgi külla jõudnud. Sel korral aga nõnda, et kümme minutit enne kontserti avastas Tanel, et unustas noodid Vodja kooli. Egas midagi – kontserdil tuli esineda nootideta ja tõelise Klassikatähe jaoks polnud see probleem. Räägitakse, et Koerus õpivad kõik lapsed muusikakoolis. Saalisistujad sellele kuulujutule vastu ei vaielnud, aga täpsustasid, et kõik on sealt vähemasti läbi käinud. Igal juhul paistis, et saalis kuulas muusikuid asjatundlik publik, kes kostitas muusikuid rohkete küsimustega. Tanelilt paluti lisalooks Rimski-Korsakovi "Kimalase lendu" ja uuriti, kuidas mängida Bachi muusikat. Hiljem prooviti koosmängu ühes Koeru Muusikakooli löökpilliõpetaja, ansamblist Karavan tuntud Marko Sirilaga.
Tanel Eiko ja Koeru Muusikakooli löökpilliõpetaja Marko Sirila.
Jätsime järjekordse kauni mõisahoone selja taha ja lõpetasime päeva ühise söömaajaga Esna mõisa päikesepoolsel terrassil ning öökontserdiga mõisa vanas ja suures saalis. Hommikul ärkame hiljem, sööme putru kauem kui muidu ja sõidame siis otse südamesse – Paidesse.