30ndatel maailma täpsuslaskurite ihaldatud püssi toodeti omal ajal Kalamajas ({{commentsTotal}})

Foto: ERR/kuvatõmmis

Kaitseliitu jõudis ajalooline püss, mida omal ajal himustasid toonased täpsuslaskurid üle maakera ja millega eestlased tõid 1937. aastal Helsingist ja 1939. aastal Luzernist koju laskespordi hinnatuima tiitli. Selgub, et seda püssi toodeti Eestis.

Kui laiemalt on teada, et eestlased olid kahe maailmasõja vahel hirmkõvad tõstjad ja maadlejad, siis ehk vähem mäletatakse, et meie üks tugevamaid spordialasid toona oli laskmine. Eestlased võitsid kahel korral laskespordi kõige hinnatuma tiitli, Argentiina karika, mis oli 30-kilone hõbedast rändauhind. Kui karikas 1937. aastal esimest korda Eestisse jõudis, võitsid seda vastu juubeldavad rahvahulgad ja valitsus andis tervele riigile vaba päeva.

Saavutuse teeb veelgi erilisemaks see, et võit toodi koju Tallinnas, Arsenali relvatehases Kalamaja piiril valmistatud relvadega, mida toona peeti maailma parimateks. Üks säärane ajalooline püss on nüüd jälle Eestis.

Krosside perel oligi täpselt samasugune Arsenali relvatehases toodetud püss. Nimelt ostis Eerik-Niilese vanaisa Jaan Kross seenior selle oma pojale Jaanile. "Aga mis sellest sai, seda täpselt ei tea. Üks selline eksemplar on nüüd ringiga tagasi. Selles mõttes ajalooline," märkis Eerik-Niiles Kross "Ringvaatele".

Kui pärast sõda tuli kõik relvad Nõukogude valitsusele loovutada, siis Krosside äraantud relvade nimekirjas seda püssi polnud. Kahjuks läks see siiski keerulistel okupatsioonide aegadel kaduma. Küll on aga säilinud Jaan Kross seeniori relvaluba.

Jaan Kross seeniori relvaluba. Autor: ERR/kuvatõmmis

Ei ole teada, palju neid püsse Eestimaal kokku on. "Mina näen kolmandat relva," ütles kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiiru juhataja leitnant Aavo Peekri. "Neid tehti suhteliselt vähe. Eesti ajal tehti neid 16 tükki ja pärast tehti neid natukene juurde. Neid peaks paarsada olema."

Eesti laskurite vabapüssimeeskond võitis selle püssiga kahel korral Argentiina karika: 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis. "See oli Eesti laskurite triumf ja samamoodi oli see ka Arsenali relvatehase trumf," märkis Eesti laskurliidu tegevdirektor Meelis Loit. "Nad lasid kõik Eesti enda püssidega ja need relvad olid ikkagi väga legendaarsed ja väga kõrgelt hinnatud. Number üks relvad maailmas."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: