"Eks Eesti on väga traditsiooniline piimakarja kasvatamise riik olnud ja kindlasti Eesti aretusmaterjal, geneetiline potentsiaal ja tänapäeva farmid võimaldavad seda. See tehnoloogia, mis farmides on, see on selline, millega on võimalik täna juba ka suuremaid toodanguid toota," rääkis "Ringvaatele" Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhataja Tanel Bulitko.

"Tõepoolest, täna on Eesti teisel kohal Taani järel Euroopa liidus. Kui Euroopa liidu keskmine on 6906 kilo, siis Eestis on üle 9000. Taani on meist ees vaid 9600 kiloga," lisas Bulitko.

Reikopi küsimusele, kas pullid on tänapäeval ikka veel tigedad loomad, märkis Bulitko, et tänapäeval on nad ikka rahulikumaks muutunud. "Põhimõtteliselt aastaid 30 meie farmis töötanud inimesed ütlevad, et loomad on rahulikumaks jäänud." Bulitko usub, et eks sealgi on oma osa tõuaretustööl.

Euroopa liidus järgnevad Eestile piimasaagi poolest Põhjamaad. "Eks meie karjastruktuur on ka väga hea. Meil on palju suuri karju, kus ongi võimalik suuremaid toodanguid toota. Ma arvan, et see Taanile lähenemine on olnud meil päris edukas ja küllap varsti võtame selle Taanigi kinni."

Bulitko ütles, et tänapäeva karjaaretajatele ei ole enam tähtis ainult see, et piima palju saada, vaid ka piima kuivaine sisaldus ja lehma kasutusiga on samuti olulised. "Nii et sellised tervisetunnused on ka väga olulised." Tema sõnul on nende kõige vanem pull täna 14-aastane. "Kui tal on väärtus hea, siis kindlasti nad saavad päris pikalt elada ja nende geenidega võib mitmele poole minna, sest meie loomi võib leida Türgist kuni Usbekistanini."