Kersna: see, mida Onu Bella tegi ja milline ta oli, defineeris terve ajastu ({{commentsTotal}})

Foto: ERR/kuvatõmmis

1. mail suri 56-aastasena laulja, kirjanik ning raadiohääl Igor "Onu Bella" Maasik. Teda käis "Ringvaate" stuudios meenutamas ajakirjanik Vahur Kersna, kes tema televisiooni üldse tõi. Onu Bella fenomen Eesti muusikas on ääretult eriline, märkis Kersna. Ta defineeris terve ajastu, olgugi et lühikese.

"Onu Bella oli oma aja suur märk. See, mis ta tegi, milline ta oli – see defineerib ikkagi ühe ajastu. Väga lühikese küll, aga selle murdeajastu, kui vana aega enam ei olnud ja uut aega veel ei olnud, ja vabadus oli totaalne. Vabadus öelda, teha, näidata ja Onu Bella tuli selle kõigega välja. Sellise moraalse kõikelubatavuse esindajana," selgitas Kersna "Ringvaatele". "Onu Bella tunnetas ära, et tema esindab seda aega."

"Meie tutvus Bellaga algas 1989. aastal, kui me Jaanus Nõgistoga tegime koos saate Eesti undergroundist. Underground luuletajad, kunstnikud ja ka muusikud, ja siis oli Tartu bänd Onu Bella Öörahu, kelle me kutsusime sinna stuudiosse ja nad tegid seal kaks laulu, üks neist oli krestomaatiline "Liputaja". Ma imestan senimaani, et mind pärast seda töölt lahti ei lastud," rääkis ta.

Kersna selgitas, et temagi oli tollal veel noor toimetaja ja Tartust tulnud ning tundis Tartu inimesi ja sealt ka kuidagi kontakt Onu Bellaga tuli. "Ma usun, et tänapäeval see laul "Liputaja" enam niimoodi nii lihtsalt eetrisse ei pääseks. Tänapäeval ju lilli ja liblikaid, ja need räpparid, kes meil on, need on võrreldes tolle ajaga [pehmod]. Kui see "Liputaja" välja tuli, siis see oli ikka raju. Aasta oli 89. Peale minu mitte keegi tõenäoliselt Eesti Televisiooni toimetuses ei olnud valmis Onu Bellale kirjutama luba, et ta saaks meie maja uksest sisse," meenutas Kersna.

"Ma olen vahepeal selle peale mõelnud, et kui mind ei oleks olnud, siis kas Bellast oleks saanud Bella, sest mitte keegi ei oleks teda lasknud televisiooni. Mitte mingi hinna eest."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: