Vestluse lähtepunktiks oli tuleval nädalavahetusel Viljandis toimuv Wilkom komöödiafilmifestival, kus 4. mail toimub ka Eesti tummfilmide erilinastus. Näitamisele tulevad "Laenatud naene", "Karujaht Pärnumaal", "Vigased pruudid" ja "Kutsu-Juku seiklused". Hardi Volmer kommenteerib koha peal filme ning jagab selgitusi.

"Žanri mõttes oli tummfilm ikkagi komöödia," sõnas Volmer "Ringvaates" ja lisas, et 1914. aastal ilmunud "Karujaht Pärnumaal" oli naljakas nii toonastele kui praegustele inimestele. "Me ei tea, kuidas lavastati teatris tol ajal, võib-olla teater oli ka toona hästi dünaamiline ja žestidega, sest ei saanud väljendada sõnadega ning tuli kasutada kehakeelt."

"Mida tõsisem sümfooniline oopus on tummfilmi taustaks, seda naljakam teinekord," ütles ta ja kinnitas, et "Vigased pruudid" on kõige varasem Eesti algupärase kirjanduse ekraniseering. "Üks väga huvitav moment on see, et kuna toona filmiti 18 kaadrit sekundit ning filme ka näidati sama kiirusega, siis tolleaegne inimene nägi sujuvat liikumist, aga kino näitamise vahendid arenesid ja filme hakati õige pea näitama 24 kaadrit sekundis," selgitas Volmer, mainides, et seepärast tunduvad vanad filmid praegu vaadates nurgelised.

"Kutsu-Juku seiklused" on Hardi Volmer arvates tänapäeval vaadates üsna abitu, aga tema arvates on huvitav mõelda, kus filmitegijad animatsiooni tegemist õppisid. "Ruumilise animafilmi, näiteks nukufilmi, mõtled ise välja, aga kuidas joonistada, selleks pidi olema ikka midagi lugema või õppima."

Kuigi 1913. aastal valminud "Laenatud naene" ei ole suures osas tänaseks säilinud, siis peaksid Volmeri arvates Rahvusooper Estonia arhiivides olema säilinud selle noodid.