Ehtemeister: mind huvitab kivikeste juures geoloogia, mitte müstika ({{commentsTotal}})

Kuidas saab ühest suurest kivikänkrast ehtekivi, mida passib kanda nii kaelas kui sõrmes? Gilleke Kopamees on inimene, kes sellist kivikunsti Ameerika indiaandlaste juures õppimas käis. Tema sõnul oli see üks tema lapsepõlve rahuldamata unistus. Kivikestest müstikat ta niivõrd ei otsi, teda huvitab ennekõike geoloogia.

"Lapsena sain Saaremaa rannas mängida ainult meie paekivi ja lubjakivi fossiilidega ja kodus ema-isa tegid tegelikult rahvuslikke ehteid. Näiteks silmadega prees on üks rahvariide sulg ja kui selle sisse tuli panna Tšehhimaalt ostetud punased klaaskivid, siis see jäi mulle terveks eluks kripeldama. Nüüd ma olen ligi 50-aastane ja ometi lõpuls ma pääsesin selle asja ligi, mis mind niivõrd huvitas," rääkis Kopamees "Ringvaatele".

Nii otsustaski Gilleke sõita Ameerikasse, et seal kivikunstiga lähemalt tutvust teha.

"Ma jäin sinna aastaks, suhtlesin ainult põlisrahvastega, aga aega oli nii palju, et kui ma väikse tütrega kõndisin California pealinnas Sakramentos ja vaatasin, et taevake, millega nemad oma kruusateed parandavad – aukusid täideti värviliste kividega. Siis tuli mulle meelde kallis geograafiaõpetaja ja üldse geoloogia algteadmised, et taevake, ma olen jõudnud maailmajaosse ja Ameerika osariiki, kus on tõesti peaaegu kõik vääriskivid olemas."

Kohalike abiga sai Gilleke üsna pea tutvust teha ka sellega, kuidas kivikänkratest kaunilt säravad ehtekivid saavad. Loomulikult tõi ta kogu tehnika ka Eestisse kaasa.

"See oli nii lahe, sest mina mõtlesin, et kivi lihvides on mingi krigin-kragin ja sädemeid pillub. Mul ei olnudki mingit ettekujutust sellest. Ja siis ma vaatan, et selline vaikne sahin, ei mingit mürinat. Pigem pritsis seal vett."

Nüüd teeb Gilleke Eestis samamoodi ehteid nagu Ameerikas indiaanlaste juures.

"Ma tulin 18 kohvriga. Masinad olin juppideks võtnud, sest nad on väga rasked. Ühte pagasiühikusse nad ei oleks mahtunud. Kivid olid kõik mullipaberites, eraldi kilekottides. Kõik tõin kaasa, mis mulle seal meeldis. Nii sae, kui ka siis kuue käiaga lihvimismasina."

Aga mis moodi erinevad Gillekese ehtekivid neist kividest, mille järele inimesed on praegusel ajal hullud ja omale hea õnne jaoks taskusse pistavad?

"Mina korjasin nad kokku lihtsalt geoloogiahuvilisena. Mind huvitas, et osad ahhaadid ja opaalid on ju fossiilid, see tähendab, et nad on kivistunud jäänused kas lehekõdust, kompostist, turvast. Rohukõrred koguni. Puutükid. Mind huvitas see teine nurk selle asja juures, et mind ei huvitanud niivõrd mingi müstika, kuigi ma austan väga rahvaste pärimust. Aga eestlasel ei saa nende kividega mingit pärimust ju seotud olla, sest need pole meie kivid. Nad ei ole tegelikult keemiliselt teistmoodi kivid kui kuskil need võlupoed müüvad, sellepärast ka neil on seal põhiliselt ahhaadid, erinevad kvartsid."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: