60 etendust näinud Kinoteatri teatrivõhik: magama olen jäänud mitmel korral
Kinoteater alustas aasta alguses eksperimenti, võttes palgale teatrikülastaja, kelleks sai elus ühe korra varem teatris käinud Alissija-Elisabet Jevtjukova.
"Mul ei olnud huvi ja harjumust. Pere ei käinud teatris, väikelinn, meil ei mängitagi põhimõtteliselt teatrit Valga kultuurimajas," rääkis Valgast pärit tüdruk Raadio 2 saates "Hommik!", miks tal enne teatrivaatajana töö alustamist kogemus puudus.
Jevtjukova rääkis, et käis küll esimeses või teises klassis kooliga Vanemuises, aga ei mäleta ühtegi detaili etendusest. "Ma ei tea, mis ma tegin, võib-olla ma magasin. Ma mäletan ainult seda vahepausi, kui kõik olid kohvikus ja minul oli võileib kuskil taskus. See muidugi haises nagu võileib, mis on seisnud juba mitu tundi," naeris Jevtjukova.
Jevtjukova on õppinud rätsepaks ja armastab käsitööd. Enne teatriprojektiga liitumist polnud ta ka eriline kinoskäija, pigem pani oma raha kontsertidele. "Mulle meeldib ise olla osa. Sellepärast ma arvan, mulle meeldib see, kus ma saan liikuda ja tunda seda
rütmi, sest teatris ja kinos peab ainult istuma," selgitas ta.
Kaks aastat tagasi lõpetas Jevtjukova kooli, pärast seda töötas Soomes õunakorjajana ja käis siis vabatahtlikuna Rumeenias lastelaagreid korraldamas. Ühel hetkel kuulis naine, et Kinoteater otsib inimest, kes vaataks ära kõik uued teatrilavastused. "See oli väga-väga saatuslik väike periood. See oli umbes teine nädal, kui ma olin Rumeeniast tagasi tulnud ja mul oli selline deprekas, et ma üldse ei teadnud, mida teha. Müüjaks ma ei taha minna, ema oli sellise suhtumisega, et mine nii kaua kasvõi Maximasse müüjaks, pärast vaatab," rääkis Jevtjukova.
Enda jaoks oli naine võtnud aga kindla positsiooni, et igavat ja tavalist tööd tema ei taha. "Mina tahan sellist tööd, kus mina saan midagi anda ja mis mulle saab kindlasti midagi anda," rääkis Jevtjukova.
Sirvides töökuulutusi leidis Jevtjukova kokkade ja koristajate vahelt ka ameti teatrivaataja. "Ma mõtlesin, et mis asi? Vaatasin üle, ma ei võtnud seda alguses üldse tõsiselt, aga täitsin selle väikse ankeedi ära, saatsin ära, mind kutsuti intervjuule ja nii läks edasi," ütles Jevtjukova.
Tänase õhtuga täitub Jevtjukoval 60 lavastust. "Mul on olnud juba kaks kriisiperioodi, kus mõtlesin, et ma tahangi Maximasse minna kassasse müüjaks," ütles ta.
Jevtjukova avaldas, et teatrivaataja töö on raskem kui tundub, sest vabu päevi praktiliselt pole. Lisaks nõuavad paljud teatritükid süvenemist, mistõttu eelistab Jevtjukova kergemaid laste- ja tantsulavastusi. "Vahepeal oli kaks tükki päevas. Raske on, kui on halvad või isegi keerulised tükid, millest peab sügavamalt aru saama. Sa oled väsinud ja ei viitsi neist aru saada," rääkis Jevtjukova. Ta lisas, et kuigi töö on raske, on ta praegu siiski õnnelik, et ei tööta kassapidajana.
Teatrivaataja tõdes, et on paari etenduse ajal ka magama jäänud. "Ükskord oli täitsa nii, et teise vaatuse magasin tervenisti. Niimoodi on ikka juhtunud, et selline mõnus pooluni. Sa oled kindel, et sa jälgid, aga pärast mõtled, et ei näinudki midagi," selgitas ta.
Teatris käies õpib Jevtjukova enda jaoks uusi asju igal korral. "Rakvere teatris on kõige mugavamad istmed. Rakveres ma istusin ja nautisin, ma suutsin jalgu sirutada ja sain isegi pead toetada," rääkis Jevtjukova, kes on pikka kasvu.
Töö tõttu 4268 kilomeetrit mööda Eestit sõitnud Jevtjukova naudib pikki bussisõite, kus saab nähtud etendustest kirjutada. Lisaks kannab ta alati kaasas märkmikku, kuhu ta arvustusi kirjutab. Jevtjukova tunnistas, et tema jaoks on enamik teatritükke ebahuvitavad. "Eriti ei meeldi mulle draamaasjad, kus on rääkimine ja hästi palju nõmedat karjumist, kus kõik lähevad närvi kogu aeg ja siis mina lähen nende peale närvi, et mis te nii lollakad olete," ütles ta.
Mitte ükski 60 lavastusest pole Jevtjukovat südamest naerma ajanud. "Ma ei mäleta. Ma pole küll kindel, aga südamest pole ma kindlasti. Eriti komöödiad. Need on kõige vähem naljakad," tunnistas Jevtjukova.
Jevtjukova jätkab teatrivaatajana veel detsembrini, tema kogemustest valmib ka dokumentaalfilm. Pärast töö lõppu loodab Jevtjukova, et suudab eristada etendusi, mis väärivad vaatamist ja mis mitte. Jevtjukova arvustusi saab lugeda Kinoteatri lehelt.
Toimetaja: Rutt Ernits
