19. sajandi keskel oli Kreenholm maailma kõige suurem tööstuskompleks. 20. sajandi alguses aga oli see maailma üks suurimaid pankrotipesu. "Vaikne on siin. Varesed lendavad varesesaarel," märkis Muttika.

"Siin on koguaeg tegelikult vaikne olnud. Ainult raha hääl on siin aastakümneid, aastasadu käinud. Üldiselt ongi siin hästi vaikne. Vaikne sahin," selgitas Narva muuseumi giid Ivo Loide.

Ivo Loide on põhimõtteliselt Kreenholmi üks viimaseid töötajaid. "Üks viimase perioodi töötajaid. Mina töötasin siin aastatel 1999–2005," meenutas Loide. "Kreenholm oli Euroopa üks suurimaid, Eesti absoluutne kõige rikkam, kõige ilusam ja kõige suurem. Mul tol ajal noore mehena oleks olnud väga suur rumalus seda mitte vastu võtta ja tänaseks ma arvan, et ma tegin väga õige otsuse, sest Narva ongi täpselt see linn, mida üks inimene elu jooksul on otsinud. Ma leidsin selle siit."

Peale Kreenholmi on Narvas ka kosk, mida peetakse Euroopa suurimaks, kui tal vesi sees on. Loide märkis, et ilmselt tahaksid inimesed koske veel rohkem uudistamas käia ja tahaksid ka nemad Narvas, et inimesi rohkem käiks. "Aga esiteks me kunagi ei tea, millal ta lahti on ja see väga oleneb mahasadanud lumest talve jooksul. See vesi on kõik Peipsi järvest ja Lõuna-Eesti sulelumest tulnud. Aga kunagi ei ole teada. Tavaliselt hommikul on kuulda, kui avatakse kosed, või lüüsid. Lastakse sellist õhuhäire moodi signaali," rääkis Loide.

"Põhjaosas on küll liikumine keelatud, aga mõned piirivalvurid võivad olla, seepärast lastakse signaali."