Olavi Pihlamägi meenutas, kuidas Janika Sillamaa jäi veerand sajandit tagasi suurest Eurovisioonist eemale
25 aastat tagasi, 3. aprillil 1993, tegi Eesti esimese katse jõuda Eurovisiooni finaalkontserdile. Seda seikluslikku seika meenutas Eurovisiooni-ekspert Olavi Pihlamägi "Prillitoosis".
25 aastat tagasi kogunesid Sloveenia pealinna Ljubljanasse seitsme riigi muusikud, et võtta mõõtu, kes kolm saavad suurele Eurovisioonile.
"Rahvusvaheline ringhäälingute liit otsustas, et muutuvas maailmas on tarvis anda võimalus ka Ida-Euroopa riikidele osaleda Euroopa suurimal lauluvõistlusel," rääkis Pihlamägi. "Selleks korraldati Ida-Euroopa eelvoor."
Sinna said kutse 12 riiki, ent kohale ilmus 7, nende seas Baltimaadest ainsana Eesti.
Enne seda, veebruaris, oli olnud Eesti eelvoor. Praegusel Eesti Laulu eellasel osales vaid üks laulja, 17aastane Janika Sillamaa, kes esitas 8 laulu, mille autorite seas olid Alo Matiisen, Priit Pajusaar ja Heini Vaikmaa. Žürii hinnangul osutus parimaks Andres Valkoneni ja Leelo Tungla "Muretut meelt ja südametuld". Publiku lemmikuks sai aga teine Valkoneni pala "Lootus".
Pihlamäe sõnul sai otsustavaks Sillamaa õpetaja Jaak Joala antud vihje, et Euroopas võiks paremad võimalused olla "Muretul meelel".
Lõpuks ilmnes aga, et Eestil polnuks šanssi ühegi looga, sest kolm endist Jugoslaavia maad asusid ringkaitsesse ning laia Euroopasse said edasi Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia.
"Noor laulja Janika Sillamaa nuttis pärast seda mitu tundi," nentis Olavi Pihlamägi.
Vaadake-kuulake kogu juttu ja ka Janika Sillamaa laule videost.
Toimetaja: Valner Valme