Klooga mehe leitud "ufo" osutus keskkonnaagentuuri raadiosondiks ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"Ringvaatele" helistas härra Kloogalt, kelle hoovi, kasvuhoone kõrvale, kukkus tundmatu lendav objekt. Reporter Hannes Hermaküla käis uurimas, mis imetegu see oli. Selgus, et tegemist oli siiski keskkonnaagentuuride kasutatava raadiosondiga Soomest.

"Jah, tulin värava poole, neist paneelide eest oli lumi sulanud ja vaatasin, et mingisugune kalts on siin paneelide ees. Tulin selle valge laigu poole, mõtlesin, et mis asi see siin on, mõtlesin, et tuul on mingi kaltsu toonud, aga mida lähemale ma jõudsin, seda imelikumaks ta muutus," rääkis Uno Kivisalu "Ringvaatele".

"Vaatasin, et mingi junn juba paistis sealt ja tulin ta juurde. Vaatan, et ei, see ei olegi riie, see on hoopis mingi kummivärk. Sealt läks peenike nöör, hakkasin tõmbama, nöör jäi kinni. Niimoodi ma hakkasin mööda nööri minema ja mõtlesin, et kindlasti on kuskil puude otsas, aga ei ole. Mööda maad läks ilusti see nöör. Mõne koha peal oli natuke külmunud maa sisse kinni see nöör. Ma lihtsalt vaatasin, kus ta jälle paistis ja läksin edasi."

Kivisalu kirjeldatud nöör on tema sõnul üks 50 meetrit pikk ja selle järel minnes leidis ta nööri teisest otsas aparaadi, mis meenutas talle mobiiltelefoni.

"Imestama paneb see, et ta tuli ka taevast, kosmosest. Ükskõik siis, kui kaugelt ta tuli, aga miks ta tuli minu selle kasvuhoone pihta. Selle kasvuhoone nimi on ka UFO. Et mingisugune tõmme oli. See tundub nagu müstika, et huvitav, kuidas taevast tuleb. Miks ta ei läinud ühele või teisele poole või lavendlipõllu keskele," arutles Kivisalu.

Kivisalu usub, et asjaolu, et objekt just kasvuhoone juurde maandus, näitab, et eks omasugune leiab ikka omasuguse üles. "Ma ei tea, kelle oma ta on, aga koha valis ta hästi."

Kivisalu seda ei pelga, et teda nüüd jälgitakse või kosmoses vaadatakse, mida ta teeb. "Naine võib-olla [saatis]. Naine on ära praegu, saatis mulle kaugelt kuskilt kaamera peale."

Selgus küll, et Kivisalu leitud objekt on pärit Soome keskkonnaagentuurist. Tegemist on raadiosondiga.

"Sellega me mõõdame kõrgemates õhukihtides temperatuuri, õhuniiskust, tuule suunda, tuule kiirust," selgitas keskkonnaagentuuri linnavaatluse osakonna juhataja Miina Krabbi. "Need lendavad umbes 35 km kõrgusele. Meie laseme need õhku üks kord ööpäevas, öösiti. Ühe. Need, kellel rohkem võimalusi on, need lasevad kaks või lausa neli korda ööpäevas."

Üks selline raadiosond maksab koos õhupalliga 120 eurot.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: