Tallinna teletornis tähistatakse loengu ja kontserdiga kosmonautikapäeva ({{commentsTotal}})

{{1523353920000 | amCalendar}}
Foto: Tallinna Teletorn

Tallinna teletorn tähistab rahvusvahelist kosmonautikapäeva, kui kinosaalis esinevad ufoloog Igor Volke ja kosmoseteadlane Mart Vihmand. Õhtu muusikalise osa loob Mick Pedaja.

Kuus aastat tagasi taaselustas ufoloog Igor Volke kosmonautikapäeva tähistamise traditsiooni. "Inimkond meie planeedil on oma arengus jõudnud etappi, kus tuleb korrastada nii oma suhted kui ka keskkond, milles elame. Samal ajal tuleb võtta uus kurss, jõuda uuele tasemele, liikuda edasi tähtedele. See on meie ellujäämise plaan B. Me ei taha ju, et meid tabaks sama saatus nagu dinosaurustel, kellel see plaan B puudus," põhjendas Volke.

Mart Vihmand teeb ettekande teemal "Uudsed tehnoloogiad ning võimalused lennunduses ja kosmonautikas". Igor Volke ise räägib võimalikest kosmoseuuringutest. 

Mart Vihmand tutvustas teisipäeval "Ringvaates" avalikkuse ette jõudnud tehnoloogiat, mida nimetatakse Biefeld-Browni efektiks, mis on Thomas Townsend Browni kunagise uurimistöö tulemus.

"Tegemist on asümmeetrilise kondensaatoriga, millel on pluss- ja miinuselektrood. Kui lasta sellele kõrgepinge sisse, siis tekib selline nähtus, et aparaat hakkab tõusma ülespoole ehk gravitatsiooni- või jõuvektor tekib plusselektroodi suunas," kirjeldas Vihmand. Tema sõnul pole aparaati veel lendama saadud, kuid katse käigus selle kaal langes.

Vihmandi eestvedamisel ja TTÜ kõrgepingelabori meeskonna abil on efekti testimise prototüüp valminud.

Vihmand usub, et kui tekib soov seda arendada, on võimalik prototüübiga kiiresti edasi minna ja kunagi võib sellest valmida ka päris kosmoselaev.

"Kosmoses, teadusprojektides üldse kasutatakse kümneastmelist tehnoloogiate valmidusastme redelit. See on praegu esimesel astmel ehk me uurime, et, jah, see efekt on olemas. Teisele astmele minekuks - kui tahame prototüüpi ehitada, näiteks sellist mudelit, mis tõuseb lendu, natukene lendab - on meil vaja teada täpselt tehnilisi üksikasju," rääkis ta.

Vihmand ütles, et kui Browni väited osutuvad tõeks ja selline tehnoloogia on tõepoolest energiaefektiivsem, siis saab sellega lennata kaugemale, ilmselt ka lihtsamalt.

Samas on selle tehnoloogia puhul Vihmandi sõnul ka probleem - see ei ühildu seniste füüsikaseadustega.

"Tavalised raketid, mis kui stardivad ja lendavad, peavad massi eraldama. Kõige parem rakett on see, mis eraldab väga vähe massi, hästi suure kiirusega, siis ta jõuab oma kütusepaagiga hästi kaugele lennata. Kui aga see õhku tõuseb ja lendama hakkab, sarnasel põhimõttel seade, siis tema ei ühildu Newtoni teise seadusega väga. Seadusi tuleb tõepoolest natukene ümber kirjutada," rääkis ta.

12. aprillil toimuvat õhtut modereerib Kristel Kivari. Erikülaline on Ingrid Peek.

 

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: