Reet Linna lahutusest Ivo Linnaga: ma ei ole kunagi mõelnud kättemaksule ({{commentsTotal}})

Foto: Ülo Josing/ERR

Ema Reet ja poeg Robert Linna jäljerada paistab üsna sarnane. Mõlemad on sattunud lavale, aga mõlemad on näinud pealt ka vanemate lahkuminekut. Muusikud rääkisid nüüd avameelselt oma kooskasvamisest.

Kahest abielust on Reedal kolm last, neist noorim Robert Linna, kellega iganädalaselt läbi käiakse. "Olen ma temaga veetnud ikkagi väga pikka aega koos ja eks vahepeal on mul ka tööd palju ja oma väike pere, võiks ju rohkem käia külas emal, aga vähemalt korra nädalas üritaks ikka kokku saada või helistada," rääkis Robert Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".

Reet Linna rõhutas, et tal on vedanud kõikide lastega, kuid Robert on pere pesamuna. "Suures plaanis on Robert olnud üks väga hea poeg. Tegelikult kõik lapsed on oodatud, aga kuna mul on tema õega ehk siis tütrega üsna pikk vahe, siis Robert oli väga oodatud laps ja selle peale sai palju panustatud," ütles Reet, kes nimetab poega oma sõbraks.

Ema Reeta ja isa Ivo peab Robert siiani parimateks nõuandjateks, kui midagi rasket teel ette tuleb, hoolimata sellest, et ema ja isa on juba aastaid lahus.

Robert mäletab lapsepõlvest hästi Mustamäe kodu, kus ta enne Meriväljale kolimist viienda eluaastani elas. Oma varajasest lapsepõlvest mäletab Robert, et võis diivani alt alati leida šokolaaditrühvli ning tahtis katsuda kõiki parfüümipudeleid, mis käeulatusest välja jäid.

Roberti vend Kent oli temast nii palju vanem, et kolis kodust ruttu välja, õde Hanna-Stina on temast üheksa aastat vanem. "Tema oli minu jaoks alati lahe tegelane ja siiamaani me saame kõik omavahel väga hästi läbi ja ma tunnen küll väga tugevat sidet," kirjeldas Robert suhet õe ja vennaga.

Vanemate lahutus

Robert oli kõigest 13-aastane, kui tema vanemad Reet ja Ivo Linna lahku läksid. Robert meenutas, et Merivälja maja läks seejärel aina tühjemaks. "Vend läks minema, õde läks minema, isa oli läinud, olimegi mina, ema ja vanaema lõpuks suures neljakorruselises majas. Pidimegi sealt ära kolima, sest mõttetu oli seda üleval pidada," kirjeldas Robert.

Ta lisas, et lapsena talle kohale ei jõudnud, et isa lahkumine on oma olemuselt niivõrd kurb sündmus. "Ma ei ütleks, et ma nutsin patja. Pigem mulle tekitas kurba meeleolu nähes, et ema on kurb selle üle. Samas ma üritasin endale teadvustada, et ju siis sellised asjad juhtuvad. See ei olnud esimest korda elus, kui ma abielulahutusest kuulsin," rääkis Robert.

Robert lisas, et vanemate lahkuminek on tänaseni raske jututeema. "Hõõrdumist on selles mõttes siiamaani, ema ja isa ei suhtle tegelikult omavahel nii palju. Ilmselt õnnesoovid ikka laste sünnipäevade puhul ja nii edasi," ütles ta.

Robert lisas, et raskelt traumaatilisi olukordi neil kodus lahutuse tõttu siiski polnud. "Halva asja parem pool oli see, et lapsed ei pidanud kodus nägema kunagi tülisid. Näod olid mossis või tõsised, aga meil polnud seda, et lapsed oleksid saanud psühholoogilise trauma, sest vanemad kaklevad," kinnitas Reet.

Reet lisas, et on enda jaoks teinud selgeks selle, et taolistes olukordades on alati kaks inimest. "Kunagi ei ole üks inimene süüdi. Sa pead kõigepealt enda sisse vaatama, kus need vead on. Teine asi, mida ma olen läbi selle pika aja teinud, sellest ajast alates, kui me lahku läksime, et ma ei ole kunagi öelnud isa kohta mitte ühtegi halba sõna lastele," ütles Reet. "Loomulikult on see raske ja antud juhul olla see löödud pool, oma ego on ka mängus, ja tõepoolest meedia tegi ikka korraliku töö. Sai patja nutetud küll, kui jälle tuli Õhtulehes mingi nõme jutt, see oli karmim pool," ütles Reet.

Reet ja Ivo Linna olid abielus 1973–1995. Autor: Jaan Rõõmus/ERR

Reedal on hea meel, et suhe laste ja isa ning laste ja ema vahel on tänaseni väga hea. Robert lisas, et talle pole kunagi esitatud nõudmist valida pooli. "Minu jaoks oli absoluutselt enesest mõistetav see, et kodu, kus ma olen elanud, seal ma elan edasi. Kuna põhjus, miks nad lahku läksid, oli ikkagi, et isal oli teine naine, siis tema pidi minema," ütles Robert, kes sai raskel ajal palju tuge oma õelt Hanna-Stinalt.

Robert meenutas, et püüdis pärast lahutust vältida olukordi, kus vanemad peaksid üksteist nägema. "Isa tegelikult siiamaani, ma arvan, et sellest olukorrast lähtuvalt, suhtleb minuga vastutulelikumalt, kui ta tegelikult võiks või peaks. Mulle tundub, et ta siiamaani natukene, ma ei tea, kas õige oleks öelda, et maksab võlga või üritab seda olukorda heastada," rääkis Robert, kes lisas, et olles nüüd ise isa, mõistab ta, et ükski asi pole liiast, et tekitada omaenda lapsele heameelt.

Reet lisas, et üritas lahutuse järel olla mõlema vanema eest. "Püüdsin teha kõik selleks, et oleks mõlema eest ja püüdsin vahest isegi üle ja Robertit olen võib-olla liiga hellitanud, tegin tema ees kõik ära. Ta ei käinud isegi prügikotti viimas aeg-ajalt, emaarmastus lõi sedapidi välja," tõdes naine.

Omavahel räägitakse ka tänasel päeval teemast vähe. "Meil on lihtsalt tore olla omavahel. Kui on situatsioon, kus on Alberti sünnipäev, on isa ka kohal. See on natukene laabunud," tõdes Reet.

Reet lisas, et võib-olla on olnud tema elus momente, kus ta on saavutanud üksinda rohkem, kui oleks saavutanud Ivoga koos olles. "Ma oleksingi jäänud halliks kardinaliks ja ei oleks selja tagant välja tulnud. Aga ma pidin hakkama iseseisvat elu elama üksinda, ma ei osanud rahagi kokku hoida. Võib-olla ma olen selle tõttu jonnist ja kiusust, et aga ma näitan, et ma saan üksinda hakkama, teinud asju, mis on tänasel päeval positiivse taustaga. Ma ei ole kunagi mõelnud kättemaksule ja veel laste kaudu, mitte iialgi," ütles Reet.

Reet lisas, et kuuldes praegu raadiost ühiseid laule Ivoga, see teda enam nii väga ei puuduta. Lahkumineku järel võis ta tõesti ka raadiokanalit vahetada, sest mälestused tegid haiget. "Siis, kui see kõik juhtus ja esimesed aastad, siis üks laul, "Aeg meid muutnud on", on küll selline, et ma mõtlen, issand jumal, kuidas ma võisin seda ette teada. Selle laulu tekst räägibki nagu meist, nagu prohvetlik tekst iseenesest," arvas Reet.

 

Tänasel päeval oskab Reet Ivo edu üle ainult rõõmu tunda. "Praegu ma vaatan ja tunnen rõõmu sellest, et tal läheb hästi. Et ta on nii elujõuline ja ei jookse veel rajalt maha," lausus naine.

Elupõletajast isa Arved

Reet on ka ise lapsepõlves vanemate lahutust pealt näinud. Tema isa oli helilooja Arved Haug ja ema laulja Ella Haug. Sarnaselt Roberti lapsepõlvele nägi ka Reet oma isa võrdlemisi vähe, sest Arved oli pillimees. "Meie peres oli üsna keeruline, kuna ema oli väga lahtiste kätega, ta ise õmbles ja tegi meile riided selga. Isa oli suhteliselt vähe kodus ja muusikamaailm teab, et ta oli meil elupõletaja tüüp. Teda jagus igale poole ja talle meeldisid peod, kus ta viibis," ütles Reet.

Reet lisas, et see oli ka põhjus, miks ta vanema õena üsna varakult iseseisvaks sai. "Ma küllalt varakult hakkasin laulma ja olen raadiomajas laulnud lasteansamblis, hiljem tütarlasteansamblis," meenutas Reet lapsepõlve. Reet lisas, et oli pigem poisilik tüdruk. "Ega minuga kerge ei olnud," tõdes ta ja lisas, et sai lapsepõlves nurgas seista. "Ma sain üsna tihti karistada, mind pandi nurka, vastu näppe ma saanud ei ole, ihunuhtlust meil polnud," naeris Linna, kes lisas, et pigem oli isa see, kes lapsi karistas.

Reet meenutas, et teismeeas kasutas ta oma perekonna probleeme koolis ära. "Selliseid asju, et mul oli raske, ma ei saa õppida, sest isa läks ära. Hiljem ma olen mõelnud, et nii ei oleks tohtinud teha, aga kui ma sain kehva hinde koolis, kasutasin ma seda ära," avaldas Linna.

Ta rõhutas, et ema hoolitses tema ja õe eest nii, et toit oli alati laual ja riided puhtad. "Tegelikult olin ma iseenesest isa tütar, ta hoidis mind väga. Seda enam tekitas see rohkem ängi ja pahameelt, et mul ei olnud teda kogu aeg kõrval. Ma heidan ette tänase päevani, et isa ei pannud mind muusikat õppima," avaldas Reet, kes tänaseni vaevu nooti oskab lugeda.

Reet Linna rääkis, et nägi oma ema tihti nutmas, mistõttu pidi varakult abiks olema ning tõmbas hilisematel aastatel isale kriipsu peale. "Kui mingil hetkel tuli esimene naine, siis teine naine. Võib-olla ma natukene isegi kahetsesin, kui isa lahkus, see juhtus Saaremaal ja ta oli juba koomas, siis ma mõttes püüdsin andeks paluda," tõdes Linna.

Arved Haugi eluajal olid Reeda suhted isaga aga nii halvad, et tänaval kohtudes jooksis tütar teisele poole teed. "Ma olen seda elus teinud," tunnistas Reet.

Oma muusikukarjääri on Reet saavutanud ise, ilma isa abita. "Ma olen materiaalselt ennast kindlustanud, ma olen avaliku elu inimene, kes teeb oma südamega. Mulle väga meeldib minu töö ja ma olen seda tegelikult päris ise saavutanud," rõhutas Reet. Ta lisas, et isa sokutas ta küll ansamblisse Laine laulma, kuid see jäi üürikeseks. "Ta ei aidanud mind ka üldse, ei olnud sellist momenti, et Arved Haugi tütar ja tahab nüüd lavale pääseda," tõdes Reet.

Roberti lapsepõlv

Kui Reet sai oma pesamuna, Roberti, tõdes naine, et püüdis mitte liiga leebe ema olla. "Ta hakkas üsna varakult rulatama, mida ta kõrge eani tegi. Ma närveerisin, et rulaga võib juhtuda õnnetusi, isa Ivo ütles ikka, et sellest ei tule üldse mitte midagi välja, kui poiss ainult rulatab, temast ei saa asja. See oli meil murekohaks," meenutas Reet.

Robert rõhutas, et ihunuhtlust tema siiski kogenud ei ole. "Rohkem on mõjunud mõned need korrad, kui keegi su vanematest, kes on sinu jaoks peremees või perenaine ja ikkagi vanemad, kui nad ütlevad, et sa oled meie usaldust rikkunud. See mõjutab rohkem," tõdes mees.

Lapsena oli Robert vaikne, kuid joonistas ema Reeda sõnul erakordselt hästi. "Kuni ülikooli lõpuni aitas see mul keskenduda ja kuulata, kui keegi loengut peab. Ma otseselt konspekti ei pidanud, ainult joonistasin," ütles Robert.

Robert oli suuresti vanaema Ella laps, sest memm elas elu lõpuni Reeda ja Robertiga sama katuse all. "Ta elas meiega 20 aastat. Peaaegu minu terve elu selleks hetkeks, kui ta lahkus, oli ta olnud meiega ühes majas," meenutas Robert oma vanaema.

Kuna ema Reet oli kodust palju ära, hoidis noort Roberit memm. "Ma mäletan, meil oli all keldrikorrusel trummikomplekt, et tuled koolist koju, tahaks hakata mängima, aga memmel oli vaja vaadata neid seebikaid. Ma istusin trummide taga, ta ju kuulas neid nii kõvasti, ja ootasin, et millal see ükskord läbi saab, saaks mängida," naeris Robert.

Siiamaani tähistatakse vanaema sünnipäeva 1. mail, kui lähedased sugulased kogunevad. "Kui mingi sünnipäev või tähtpäev oli, oli vanaemal alati tema moment, kus ta sa oma koolitatud häälega kõrgelt laulda," meenutas Robert.

Arved Haug elas oma elu ning Robert puutus temaga kokku palju vähem. "Ta tekitas minus alati väga hea tuju, kui ta tuli külla ja me mõnikord ka tema juures käisime. Kahjuks oli meie sõprus lühike," ütles Robert Linna, kes õpib nüüd vanaisa tundma läbi tema muusika.

2016. aasta juunis sündis Robertile endale poeg, kellele pandi nimeks Albert. Reeda sõnul on pärast lapse sündi poja muusika ja hääl sügavamaks muutnud. Robert lisas, et tunneb seda isegi, et ei raiska enam tänu poja sünnile aega. "See maailmavaade, mis avaneb värskelt isaks saanud mehele, on niivõrd meeliülendav, et hoopis teistsugune, see paneb täiesti uue perspektiivi elule. Mingid instinktid hakkavad toimima, et ma pean kaitsma, toitma ja olema maksimaalselt kohal," kirjeldas Robert.

Robert loodab, et Albert saaks proovida, elada elu ja leida seeläbi õige teekond.

Robert, Albert ja Reet Autor: Jaan Rõõmus/ERR

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: