Eestirootslaste ajalugu kujutav rannavaip saab järje
2002. aastal tikiti Haapsalus asuvas Rannarootsi muuseumis eestirootslaste ajalugu kujutav 20-meetrine rannavaip. Nüüd, 16 aastat hiljem plaanib Rootsi hariduse selts Stockholmis koos Rannarootsi muuseumiga vaibale järge.
Rannavaiba järg on plaanitud kaheosalisena ja kujutab eestirootslaste elu alates Teisest maailmasõjast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ühele viiemeetrisele kangale tikitakse üle mere läinute saatus ja teisele siiajäänute käekäik. Järje tegemise mõte sündis muuseumikülastusest.
"Mõni aasta tagasi, kui ma Haapsalut külastasin, tulin ka Rannarootsi muuseumisse. Seal ma armusin rannavaipa ja muuseumisse," rääkis eestirootslane Merike Wulff.
Kavandite autor on Rannarootsi muuseumi teadur Jorma Friberg. Tema kavandas ka 2002. aastal tikitud 20-meetrise eestirootslaste ajalugu kujutava vaiba.
Nüüd peaks saama tuua välja need sündmused, mida suurel vaibal praegu detailselt näha pole.
"Kui siin, selle vaiba lõpus on okastraat ja siis Rannarootsi muuseumi logo, siis nende kahe motiivi vahele jääb päris 40-50-60 aastat ja elu nii Rootsis kui ka Eestis," selgitas Friberg.
Kui üle mere põgenenud eestirootslaste looga vaip tikitakse Rootsis, siis Eestisse jäänuid kujutava osa tikib Rannarootsi muuseumi Neljapäevamemmede käsitööring, kelle nobedad näpud tegid valmis ka esimese rannavaiba.
"See võttis umbes pool aastat aega. Ega ta muidu nii keeruline ei olnud, kui me juba esimesed pisted saime sisse tikitud. Siis me pidime ju vaatama, et meil oleks ühesugune käekiri, et need pisted oleks ühesuurused ja et ta ka ilus välja tuleks," meenutas neljapäevamemm Silvi-Astrid Mickelin.
Toimetaja: Merili Nael