See on Tallinna rahvusvaheliselt üks kuulsaim uks ja viimase aasta ehk enim pildistatud vaatamisväärsus. Beebiroosa uks levib sotsiaalmeedias erineva rakursi, filtrite ja vaimustushüüete saatel nii soome, vene kui inglise keeles. Selle taustal on tehtud lugematuid turistifotosid aga selle stiilsust kiidavad ka trendiloojad nagu maailmakuulus USA disainer Kelly Wearstler.

"Ma jälgisin tema saateid ja kui ma nägin ajakirjas tema kujundatud maju ja hooneid, siis need on nii vägevad ja nüüd mingi kuu aega tagasi jagas ta meie ukse pilti, seal oli 12 000 laiki all ja 300 kommentaari, kuidas inimesed õhkavad, milline imeline unistuste uks, et me peame kohe Tallinnasse sõitma," rääkis "Pealtnägijale" muusikalikooli juht Hanna Liina Võsa.

Paraku on see ukse silmapaistev toon ebaseaduslik ning peaks selle loo eetrisse mineku ajaks olema likvideeritud.

"Minule jääbki natuke arusaamatuks, miks selle ukse korda tegemisel ei lähtud lihtsalt olemasolevast värvilahendusest, mis arvestas ka hoone arhitektuuriga, vaid värviti ta roosaks," sõnas Tallinna muinsuskaitse juhtivspetsialist Henry Kuningas.

Et aru saada, tuleb minna 2016. aasta suve lõppu, kui tuntud muusikalitäht, näitleja ja laulja Hanna-Liina Võsa tegi viimaseid ettevalmistusi omanimelise muusikalikooli avamiseks. Suur-Karja 3 kolmanda korruse ruumides, kus tulevased tähekesed laule ja tantse õpivad, tehti põhjalik remont. Aga vaadati, et sellest ei piisa.

"Minu mees ütles, et ruumid on väga ilusad ja kõik, aga kuidas need lapsed tulevad läbi nii koleda koridori. Koridoris olid suured ämblikuvõrgud ja värv maha koorunud ja värv kobrutas, oli pime ja näha, et seal ei olnud isegi väikese harjakesega keegi juba väga ammu käinud ja siis ta võttis selle koridori korda tegemise enda peale," rääkis Võsa.

"Loomulikult tegi ta seda kõike väga entusiastlikult, nagu ta ikka teeb, ja siis hommikul ma tulin ja siis oli ka see uks n-ö tehtud väga ilusaks, et lastel oleks ikkagi rõõmus tulla koolimajja," lisas Võsa.

"See ei olnud isegi mitte plaanis. Pigem oli küsimus, kuidas ukse saab selliseks teha, et lapsed tahaksid siit uksest sisse tulla või tahaksid ukselingist kinni võtta, sisse minna ja kooli jõuda. Puhastamisega hakkama ei saanud ja siis ei jäänud muud üle, kui valida sealt ukse pealt üks värv, mis seal juba olemas oli, ja anda uksele see värv tagasi," selgitas Hanna-Liina Võsa elukaaslane Christer Saaliste.

Hoone kuulub Venemaal resideeruvale omanikule, kes pole remondist huvitatud ja paari-kolme tuhandet eurot kallisse restaureerimisse ei tahtnud lauljanna elukaaslane investeerida, sestap valis mees varem uksel olnud roosa ja lilla seast meelepärasema ning võõpas tomsawyerlikult ukse pintsliga üle. Hanna-Liina jaoks oli see üllatus – ja ta polnud ainus.

"Kui mina siis tulin ja ta oli mulle sellise üllatuse teinud, siis samal ajal nägin, et kohal oli ka mupo ja tegi pilti. Samal ajal kõrvuti, mina tegin pilti ja mupo tegi pilti," kirjeldas Võsa.

Peagi hakkasid roosa ukse juures voorima ja pilte klõpsima ka turistid.

"Sealt edasi hakkaski olema nii, et iga päev kui me siia kooli tulime, siis mina ja teised õpetajad ja lapsed pidid ootama järjekorras, et uksest sisse saada, sest turistid n-ö olid hõivanud ukseesise ja tegid pilte," rääkis Võsa.

"Instagrami ja sotsiaalmeedia maailm on selle võtnud nii omaks, et öeldakse, et see on Instagrami kõige pildistatum uks. Ma olen lugenud neid pildiallkirju ja ma näen, et inimesed on reaalselt reisinud Tallinnasse, et lihtsalt sellest uksest pilti teha," jätkas Võsa.

Nii nagu fotod liikusid kulutulena sotsmeedias, jõudis info maasikavahusest uksest kähku Tallinna Muinsukaitse osakonda, kelle jaoks on 1879. aastast pärit sissekäigu selline värvimine rikkumine. Jutt ukse fenomeni-staatusest ei loe.

"See, et ühest asjast tehakse palju pilte, see tingimata ei tähenda, et see on hea lahendus ja selliseid näiteid võib tuua palju teisigi. See ei ole tingimata nii, et hea lahendus on vaid silmatorkav," rääkis Kuningas.

Viimase poolteise aasta jooksul on linn teinud korduvalt ettekirjutusi hoone Vene omanikule, kes omakorda põrgatab need tüdinult edasi Võsa muusikalikoolile. Viimane tärmin oli uks esialgsel kujul taastada läinud laupäevaks.

Paar tunnistab, et tegu oli kooskõlastamata isetegevusega, aga samas väidavad nad, et pole isegi täpselt teada, millise värvilahendusega peaks ukse taastama, sest eelmine kord värviti ust 1995. aastal ja keegi ei tea, kas ka see värvilahendus, mis dokumentides kirjas, on autentne. Muinsuskaitse sõnul tuleb – nagu kõigi ajalooliste majade puhu – registreeritud värvilahendust 90ndatest järgida.

Ometi tõmbas muusikalikooli uks külaliste tähelepanu alles pärast värvivahetust. Põrsaroosa värv jätab vähesed külmaks.

"Ma arvan, et see on ilus ja Vanalinnas võibki olla väga palju erinevaid asju, siin ei ole sellist ühtset ajastut või ühtset stiili, siin võibki olla kõiksugu ilusat kunsti," rääkis Elisabeth. "Eks ta tundub natuke liiga roosa üldise taustal, aga rõõmus vaadata", lisas Taila.

"Kohutav. See peaks ole restaureeritud traditsioonilist viisi pidi, nagu majad siin. Seega ma arvan, et eemaldage see nii kiiresti kui võimalik," rääkis Søren Levring.

"Võib-olla, kui ma oleksin värvinud [ukse] valgeks, siis ei oleks seda küsimust tekkinud, aga kui nüüd on roosa, siis ta on selline, [et taandub maitsele –] kes seda värvi armastab ja kes vihkab," sõnas Saaliste.

"Kumb see hullem variant on, kas see kui üks uks 30 aastat on vihma käes oodanud, et keegi ta ära restaureerib või siis keegi ta ära konserveerib-marineerib mõneks aastaks ja siis saab edasi vaadata," lisas Saaliste.

"Mitte keegi poleks seda tähele pannud, et see mädaneb ja võib-olla isegi kukub eest ära. Aga see kedagi väga ei huvita. Aga nüüd ilmselgelt ta torkab silma ja kui vaadata, kes on süüdi, siis süüdlane on põhimõtteliselt minu muusikalikool," nentis Võsa.

"See on huvitav demagoogia ja seda tuuakse koguaeg esile. Tegelikult on hoone omaniku kohustus samamoodi hoida ka hoonet korras, et katus peaks vett, et aknad ei kukuks ära ja uks ei mädaneks ära. Varem või hiljem oleksime teinud omanikule selle ukse restaureerimise kohustuse," selgitas Kuningas.

Muusikakooli jaoks on uks saanud emotsionaalselt oluliseks ja me ei saagi lõpuks päris selget vastust, mida nad teha kavatsevad.

"Ilmselgelt oleks pidanud võib-olla kaks korda enne mõtlema, aga kui ma juba tegin ära, siis nüüd on see tagantjärele tarkus. Kes teeb sel juhtub ja ega ma selle vastutuse pean endale võtma küll ja majaomanikku sellega tülitada ja tüüdata ei taha ja ilmselgelt on tal muid tähtsamaid asju teha, kuna ta on majaomanik," märkis Saaliste.

"Kui tõesti on nüüd see, et peab ikkagi tegema, siis võtan need lapsed ja teeme talgud ja nutame ning kraabime selle värvi maha. See on üks kurjajuur ja samas nii nunnu!" rääkis Võsa.

Järgmine tärmin ukse taastamiseks on aprilli keskpaik, seejärel lubab muinsuskaitse rakendada sunniraha, mis – tõsi – läheb maja omanikule. Mäletate, kuidas keskerakondlane Märt Sults võõpas enne Riigikogu valimisi üle muinsuskaitse all oleva Linnahalli. Kuigi seda hakati kampaania korras maha pesema, ilutseb suurejooneline seaduserikkumine seal edasi.