EFI "Klassikokkutuleku" viimase osa toetusest: maksumaksjal on erinevad maitsed ({{commentsTotal}})

"Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused" Autor/allikas: Kaader filmist

Filmi "Klassikokkutulek" kolmandat osa rahastab Eesti Filmi Instituut 70 000 euroga. Meedias on taas üles kerkinud küsimus, kas eduka filmi järge, mis pole Eesti originaallooming, peab teiste kodumaiste linateoste arvelt toetama.

Meedias on korduvalt kerkinud õhku küsimus, kuidas jagab Eesti Filmi Instituut (EFI) toetusi, seda eelkõige linateose "Klassikokkutulek" ja antud filmi järgede rahastamise tõttu. Eelmise aasta alguses oli EFI kodulehel kirjas, et kuna mängufilmide tootmistoetuse eelarve on napp, jäävad oma aega ootama mitmed head filmiprojektid. Tookord sai aga 80 000 eurot toetust Eesti edukaimaks filmiks tituleeritud "Klassikokkutuleku" järg "Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused", vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eesti Filmi Instituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins selgitas, et filmide rahastamisel võetakse arvesse ka kinokülastaja soove. "Filmide rahastamisotsused tulenevad taotlustest, eelarvetest, finantseerimisskeemidest ja filmipotentsiaalsest edust, kas siis vaatajate hulgas kodumaal või siis festivalidel. "Klassikokkutuleku" toetusotsus oli positiivne eelkõige seetõttu, et see on vaataja film ja ikkagi professionaalselt kirjutatud. Ta tõi väga palju vaatajaid saalidesse ja see raha, mida me filmidele anname, on maksumaksja raha ja maksumaksjal on ka erinevad maitsed," selgitas Tibbo-Hudgins.

"Klassikokkutulek" teenis miljon eurot kassatulu. Kui filmi käis 2016. aastal Eesti kinodes vaatamas 189 073 inimest, siis tänavu linastunud "Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused" oli märtsi alguseks vaatamas käinud juba ligi 130 000 inimest. Valmimist ootab ka linateose kolmas osa, mida EFI toetab 70 000 euroga.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud Elari Tamm kommenteeris varem meedias, et kui riigi toetatud linateosed osutuvad edukaks, siis võiksid filmitegijad raha tagasi maksta, mida saaks kasutada teiste projektide toetamiseks. Kui linateos kasumit ei teeni, siis investeeringut tagasi ei nõuta.

Filmi "Klassikokkutulek" produtsent Kristian Taska ei nõustu, sest kinodes saavutatud tulu ei pruugi tema sõnul filmitegijani jõuda. "Kui me ütleme näiteks, et film teeb tõesti nüüd Eesti kõigi aegade rekordikassa nagu esimene "Klassikokkutulek" tegi, ehk siis miljon eurot, kui me sealt võtame käibemaksu maha, saame 800 000 kopikatega. Kui me arvestame, et sealt läheb maha kinodele kuuluv üle poole ja veel levitajaprotsent, kes tegeleb sellega, et seda filmi reklaamida ja kinodesse tuua, jääb sellest tootjale järele 40 protsenti. Tegelikult me räägime siin summadest mõnevõrra üle 300 000 euro. Film maksab 400 000, et teha, ja olemegi nii-öelda vähemalt selle 70 000 miinuses, mida kolmandale osale eraldatakse," ütles Taska.

Elari Tamm tõstis veel esile, et Taanis väljatöötatud komöödia "Klassikokkutulek" kohandamine pole Eesti algupärase kultuuri, vaid pigem eraettevõtluse toetamine. Piret Tibbo-Hudgins ei ole sama meelt. "See on küll mugandatud, aga kirjutatud ikkagi Eesti looks. Niisamuti kirjutavad näiteks Andris Feldmanis ja Livia Ulman soomlastele üht stsenaariumit. See, et talent või lugu liigub Euroopa-üleselt, selles pole ju midagi halba," arvas ta.

"Klassikokkutuleku" rahastamine EFI poolt on tegelikult olnud õhus juba aastaid. Esimese osa kinodesse jõudmise järel kommenteeris Sirbi filmitoimetaja Tristan Priimägi, et toetused on väikesed filmi tegeliku maksumusega. "Klassikokkutuleku" kolmas osa maksab kokku pea 400 000 eurot.

"Eesti filmide rahastamine meenutab mulle tegelikult natukene partisanisõda. Väheste vahenditega tuleb riske hajutada, väike pomm siia panna, väike diversioon teises kohas, et valmistuda selleks üheks suuremahuliseks otserünnakuks," ütles Priimägi.

Ta lisas, et seetõttu tulebki mängida hästi hajutatud mängu, et teha mitmeid koostööfilme, leida võimalusi, kaastoota riikidega ja hajutada rahanatukesi rohkematesse projektidesse. "See "Klassikokkutulek" on nüüd, jah, ainuke selline näide, kus rahastati puhast žanrikomöödiat ja mitte eriti suure summaga ka veel, et ma ei näe siin probleemi. Nappide vahenditega peabki olema leidlik. Leidma üles asju, mis võivad töötada. Kunagi oli selline ütlus, et film on sellisel juhul õnnestunud, kui ta suudab teha ühte kahest asjast ehk siis kui ta suudab leida tee kodumaise publiku südamesse või siis suudab olla kõrgema kunstilise ambitsiooniga filmina edukas rahvusvahelistel festivalidel. Kui selle järgi võtta, siis film on oma eesmärgi tegelikult täitnud," selgitas Priimägi.

"Klassikokkutulek 3" peaks esialgsetel andmetel kinno jõudma järgmise aasta alguses.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: