Mõisakohviku perenaiseks hakanud Ülle: mõtlesin, et appi, mis nüüd saab, ma ei tea sellest ju midagi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Hõrgud road, peen serviis ja kleitides naised – selline vaatepilt avaneb, kui astuda Anija mõisa kohvikusse. Sõbrannad Ülle Niinemets ja Kristiina Randoja – koorijuht-florist ja teine insener – hakkasid mõisas tööle aasta tagasi ja naudivad toimetamist ajastuhõngulises mõisamiljöös. Naistel puudus kohvikupidamise kogemus. Kõik õpiti töö käigus.

Ütlust, et see rong on läinud, nende naiste suust ei kuule. Pigem leiab kohvikust tõestuse, et kunagi pole liiga hilja oma südamesoove täide hakata viima. Ülle unistus on põhjus, miks naised täna siin tegutsevad.

"Ma olen unistanud mõisaprouaks saamisest. Olen unistanud, et saaks sõpradele pakkuda midagi maitsvat süüa. Aga kuna ma tegelikult olin paarkümmend aastat hoopis floristina töötanud, siis sellest kõigest tekkis rutiin. Tundus, et nüüd on vaja maha istuda, kõik läbi lõigata ja mõelda, et mida ma siis üldsegi tahan. Ja siis tuli selline kodugurmee mõte, millega ma aastakese vaikselt toimetasin kodus. Selle kodugurmeega ma sattusin siia Anija mõisa mõisakohvikute päevale. Siit hakkasid need asjad hargnema," rääkis Ülle.

Anija mõis otsis ülemöödunud suvel oma ruumidesse kohvikupidajat. Ülle, kes oli floristitööst loobunud ja mõnda aega koduköögis küpsetanud, otsustas konkursil osaleda. Ta valiti kohvikut pidama seitsme kandidaadi seast.

"Kui üks see suur hoog maha sai, siis ma mõtlesin, et appikene, aga mis nüüd saab, et ma olengi nüüd kohvikus ja ma ei tea ju sellest mitte midagi, et ma oma kolme kiluleiva ja mingi koogikesega ei hakka ju kohvikut pidama," sõnas Ülle.

Kaks pead on parem kui üks, nii et sõbranna Kristiina otsustas appi tulla.

"Ülle juba ammu on rääkinud mulle oma armastusest mõisate vastu ja kuidas ta tahaks ikkagi ükskord olla mõisaproua. Nüüd siis ühel päeval ta mulle teatas, et aga ma ju ei oska. Et ta ju ei oska EAS-i projekti kirjutada, et tal on vaja osta igasugust sisustust ja asju, et äkki ma aitan. Et mina ju oskan. Ja siis ma ütlesin, et aga teeme siis üldse koos," meenutas Kristiina. Nii Kristiina kohe punti hüppaski. "No see Ülle entusiasm [võlus mind]."

Ülle mõte mõisas tegutseda ei sündinud üleöö. Ta pidas tükk aega tõsist plaani endale mõis osta ja see ise korda teha.

"Abikaasaga otsisime müügilolevaid mõisaid. Midagi sellist meelepärast. Me ei tahtnud väga kaugele Tallinnast minna ja samas me ei tahtnud, et ta väga suur oleks, ja kuidagi läks ikka nii, et seda õiget ei leidnud. Nüüd ma tundsingi, et ma oleks nagu koju jõudnud, sest ma tegelikult ei suudakski suuremat territooriumi hallata nagu see väike kohvik. Siin saan ma oma vajadused praegu rahuldatud," märkis Ülle.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: