Tegelikult pole autentsete rahvarõivaste nõue midagi uut, seda joont on alati hoitud, et rühmad näeksid võimalikud ehedad välja. Siiski on platsile lubatud iga kord väikesed mööndused, näiteks on suurte tanudega ebamugav tantsida, meestele on tehtud kergemaid ja odavamaid stiliseeritud kuubesid ning on ka rühmi, mis rahvarõivastest inspireerituna on üles astunud näiteks kaunites linastes kleitides.

"Autentsete rahvariiete kandmise nõue ei ole järgmisel suvel toimuval tantsupeol osalemistingimustes esmakordselt," selgitas XX tantsupeo lavastaja Vaike Rajaste. "Rahvarõivastele on väga palju tähelepanu pööratud ka kõigil varasematel tantsupidudel. Näiteks juhiti rahvarõivaste autentsusele ja kandmise korrektsusele peol osalejate tähelepanu kõige viimati ka eelmistel, 2014. aasta üldtantsupeol "Puudutus" ning 2017. aasta noortepeol "Mina jään" osalemise ja ettetantsimise tingimustes. Seega ei ole seekordne üleskutse midagi uut ega erakordset."

Sel aastal leiab tantsupeole registreeruja juba kodulehelt märke, mille kohaselt tuleb tantsijatel kanda maakondlikes eelproovides, tantsupeo etendustel ja rongkäigus pidulikke stiliseerimata rahvarõivaid, mis on võimaluse korral pärit nende oma piirkonnast (kihelkonnast). Esmakordselt on selline eheduse nõue pandud reeglitesse kirja.

Lisaks leiab peo kodulehelt ka nõude, et kõikide segarühmade meestel peab varuks olema ka pikk tume kuub koos kaabuga.

Rahvatantsurühmad on seetõttu muret avaldanud, kas senised kostüümid tuleb välja vahetada või täiesti uute truppide puhul peab lisaks tantsulustile olema taskus küllaltki kopsakas summa uute riiete eest välja käimiseks. Kuigi peoni on aega veel enam kui aasta, on suuremad rahvariidekomplektide laenutajad juba seisus, kus kõik rõivad on broneeritud.

"Tantsupidu on olnud läbi 85 aasta see koht, kus saab oma kõige pidulikuma riidega peole tulla - autentseid rahvarõivad on tantsupidudel alati kantud ja hinnatud, tantsijate jaoks ei ole selles midagi uut," kommenteerisid nõuet Vaike Rajaste ja tantsutoimetaja Andi Einaste. Nende sõnul on alati palutud peolistel eemaldada esinemise ajaks kõik käekellad, rippuvad kõrvarõngad jm mitte rahvarõivaste juurde kuuluvad aksessuaarid. "Tänu sellele on rahvariided ja nende kandmiskultuur rahvatantsijate hulgas väga pikaajaliselt ja kindlat ka juurdunud."

Rahvariidest mugandatud kostüümid tuleval tantsupeol kaubaks ei lähe. Foto: Siim Lõvi/ERR

Komplektide hinnad küündivad tuhandetesse

Rahvarõivaste tegijad üle Eesti on juba praegu tööhoos ning tellimused tuleb sisse anda võimalikult kiirelt, et kõik aasta pärast eelproovides ette tantsimiseks valmis oleks. Autentsete komplektide hind sõltub väga suurel määral töömahust ehk rohkem tuleb kulutada tikandite ja uhkete peakatetega rõivastele, lihtsamad on veidi soodsamad. Täiesti uue komplekti saab umbes 500-1500 euro eest, loomulikult leidub ka versioone, mille hinnad võivad küündida 10 000ni. Järelturul jäävad täiskomplektide hinnad umbes 700-1000 euro piirimaile. 

Kui võtta keskmiseks hinnaks 1000 eurot ja arvestada, et ühes segarühmas tantsib kaheksa paari, siis tähendaks see 16 000 euro suurust väljaminekut. Veidi trikitada annab materjalide valikul ning valides pooltehislikud kangad ja kaunistusteta rõivad, õnnestuks seda summat ehk koguni poole võrra vähendada, kuid väljaminek on märkimisväärne.

"Rõivaste tegemisel on abi saadud erinevatest fondidest, nii kohaliku omaalgatuse programmist, kultuurkapitalist, PRIAst. Samuti on otsitud võimalusi ja riideid ka laenutatud," selgitasid Rajaste ja Einaste võimalusi rahvariiete soetamiseks. Rajaste sõnul on oluline märkida, et juba tegutsevatel rahvatantsurühmadel on üldjuhul sobilikud rahvarõivakomplektid juba olemas.

Korraldajad rõhutavad, et viimaste pidude eel on muuhulgas toimunud eraldi rahvariide-alaseid seminare, tegutseb rahvarõivaste valmistajate kool Rahvakultuuri Keskuses ning tantsuväljakul on olnud kohal Eesti Rahva Muuseum, et anda nõu ning aidata esinemisriideid peo ajal kohendada. 
 
"Rahvarõivaste valmistamisel kasutatakse loomulikult tänapäevaseid materjale ning kui näiteks kõrgete tanude asemel on otsitud arhiividest ja muuseumidest teisi sama kihelkonna peakatteid, mis on tantsimiseks mugavamad, ei ole see kunagi keelatud olnud," selgitas Rajaste.

Lauljatele nõudeid pole

Tantsupeo tegijate sõnul on nad osalenud protsessis aastaid ja näinud väga palju erinevaid rühmi ning ei mäleta juhtumeid, kus kellelgi oleks esinemise tarbeks loodud konkreetse paikkonna stiliseeritud riided. "On olnud, jah, linasest valgeid riideid. Kuid sellel peol ei ole lavastuslikult neile rolli etenduses," kommenteerisid nad. "On juubelitantsupidu, kus ehime end peoriietesse, rahvariietesse," oli selge sõnum.

"Autentsuse all on peetud ennekõike silmas riidekomplektide kihelkondlikku päritolu, milleks peol kindlasti ei ole linased suvised stiliseeritud kleidid-seelikud," rõhutas Vaike Rajaste. 

150. aasta tähtpäeva tähistava laulupeo osalejad sarnaste muredega silmitsi seisma siiski ei pea, kuna Rajaste ja Einaste sõnul pole kooride esinemisriietuses sedalaadi traditsioone välja kujunenud. "Samas on ka lauluväljakul näha üha rohkem autentseid rahvarõivaid."

Tantsupeo korraldajatel on plaanis nii rahvariidekomplektide kui ka vattide-kuubede osas luua võimalused paremaks infovahetuseks, et oleks võimalus kokku viia kollektiive, kellel mõningaid rõivaid üle või puudu ning seeläbi leida lahendusi, et kõik saaksid tantsupeol kauneid rahvarõivaid kanda. 

XXVII ja XX laulu- ja tantsupidu "Minu arm" leiab aset 2019. aastal 4.-7. juulini.