Depressiooniga võitlev Janno: depressioon on üks suur varjamine ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Teatrietendus "Positiivseks 60 minutiga" käsitleb positiivse mõtlemise õppimise võimalikkust inimelude keerulistes olukordades. Üks lavastuse näitlejatest on Peeter Piiri, kes on krooniline depressiivik.

"Keeruline ja tülikas on. Kliiniline depressioon tähendab tavaliselt seda, et inimene on kaks-kolm nädalat voodis pikali ja ei suhtle välismaailmaga. Väiksemad episoodid tähendavad seda, et inimene on kaks-kolm päeva suhteliselt kontaktitu. Ta ei saa eriti magada ja tal ei ole eriti söögiisu. See pärsib inimese teovõimet," kirjeldas Piiri oma haigust ETV saates "Ringvaade".

Piiri sõnul ei ole olemas kursust, mis aitaks ära õppida positiivse ellusuhtumise, samuti pole tabletti, mis võtaks ära kurvameelsuse.

Lavastaja Janno Puusep on kroonilise depressiooniga võidelnud põhikoolist saati. "Depressioon kaotab kontrolli iseenda mõtete üle. Ükskõik, mida sa mõtled, need mõtted ei ole enam adekvaatsed. Pead mitu korda järele analüüsima, kas see, mida sa enda kohta mõtled on tõene, või see, mida ajukeemia mulle ütleb," lausus Puusepp.

Puusepp on olnud loominguline inimene juba noorest east saati ning ei sobitunud seetõttu oma vanuseakaaslaste sekka. Ta lisas, et depressiooni tekkele aitas kaasa ka haigus nimega tsüstiline fibroos. "Depressioon on üks suur varjamine, mida ei saagi ennustada. Ta on kogu aeg olemas, kuskil olemas, aga lööb kuskil välja," kirjeldas Puusepp haigust.

Meeste sõnul on depressioonist raske rääkida ka teistele inimestele. "Lahendus on kuulamine ja iga inimese individuaalsete vajaduste arvestamine," arvas Puusepp.

Oma haigusega tuleb Piiri sõnul lihtsalt elama õppida. "Kui inimesel ei ole jalga, peab ta õppima ilma selleta elama. Ta võib vinguda ja hädaldada, aga ka eluga edasi minna ja õppida sellega elama," lausus Piir.

Etendust "Positiivseks 60 minutiga" saab viimast korda vaadata 1. aprillil 2018 Tartus Uue anatoomikumi saalis.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: