Kontserdi eel käis ETV "Ringvaates" külas dirigent Andres Mustonen, kes tutvustas eriskummalisi muusikainstrumente. Mustonen tõdes, et oskab mängida pea kõiki puhk- ja keelpille. "Flöödid ja muud, mida saab mängida suust õhuga, ja keelpillid, kas põlvede vahel või kätega, need tulevad ülihästi välja. Parem ei saagi olla. Laulmisega on selline asi, et see on ainukene ais, mida ma tõeliselt teha tahaks, aga seda mul ei lubata," naeris mees.

Kaarli kiriku altari ette astub juba 25. märtsil enam kui 300-liikmeline kollektiiv, mis moodustub kolmest koorist, solistidest ja sümfooniaorkestrist.

Klassikalises muusikas märgilise tähtsusega teost esitavad Tallinna poistekoor, Eesti ühendatud koraalikoor, Voces Musicales ja Klaaspärlimäng Sinfonietta. "Bachi Johannese passioon on müstiline, erakordselt sügav ja väga võimas teos," kommenteeris dirigent Andres Mustonen. "Usun, et sellest saab Eesti kirikutes toimuvatest kontsertidest omamoodi tähis, sest nii suurejooneline on kooslus, mis rahva ette astub," sõnas maestro.

Lisaks kooridele ja Klaaspärlimäng Sinfoniettale astuvad üles Anto Õnnis (evangelist, tenor), Jaanika Kuusik (sopran), Iris Oja (alt), Tõnis Kaumann (bariton) ja Alvar Tiisler (bass).

1724. aastal Leipzigis loodud vaimuliku oratooriumi teemaks on Kristuse kannatused. Johannese passioon jaguneb kaheks osaks: esimene kirjeldab sündmusi alates Jeesuse reetmisest Juudase poolt kuni hetkeni, mil Peetrus salgab Jeesuse. Teine osa kirjeldab aga Pilaatuse kohtumõistmist Jeesuse üle, sellele järgnenud ristilöömist ja surma. Traditsiooniliselt esitati passiooni Suure reede pärastlõunasel teenistusel.

Johannese passiooni esiettekanne toimus helilooja juhatusel 1724. aasta suurel reedel Leipzigi Nikolause kirikus. Palmipuudepühaga algab kannatusnädal, mis kulmineerub Suure reede ning ülestõusmispühadega.

Tallinna Kaarli kiriku kontsert algab kell 17.