Marko Reikop maadles Zetode laulusõnadega – mida see kergo siis tähendab? ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

2003. aasta aprillis Värskas koolibändina sündinud Zetod peab oma 15. sünnipäeva, mida tähistatakse kontsertidega ning uue plaadiga "Lätsi liina". Jalmar Vabarna ja Matis Leima tulid seks puhuks "Ringvaate" stuudiosse ja rääkisid oma bändi sünniloost, mängisid ette paar katkendit uuelt albumilt ning panid Marko Reikopi ära arvama nende setokeelsete laulusõnade tähendusi.

"Kes kes kergolõ," andis Vabarna Reikopile esimesena ära arvata. "Kes kes kergolõ... mis kurat see kergo võiks olla," mõtles Reikop.

"Peab rumal olema, et seda ei tea," ütles Vabarna seepeale.

"Ma tõesti ausalt ei tea," sõnas Reikop.

"Aga kui ma ütlen sulle kerk?" küsis Vabarna.

"Ma ei saa mitte midagi aru. Kui mind kutsutakse kergole, siis ma tõesti ei teaks. Las ma mõtlen. Rahvamuusikud. Nad on looduses. Mingi pidu. Kui nad kergole kutsuvad, siis see on mingi tore asi, nad kutsuvad kaasa, nad on heas tujus," arutles Reikop.

"Sa istud praegu kergol," selgitas Vabarna. "Kergo, see on pingike."

Grete Lõbu arvas hoopis valesti, et tegemist on kiiguga ja kiikuma kutsumisega.

Vabarna sõnul saavad inimesed siiski väga hästi aru, mis nad laulavad. "Jah, kontserdite ajal subtiitrid ei jookse, aga sellepärast on meil setokeelsed sõnad ja inglisekeelsed tõlked," rääkis Vabarna.

Uus album "Lätsi liina" on Zetode kõige kauem tehtud album. "Me panime selle mingis mõttes siia peale ka juba olemasolevad singlid." Leima ja Vabarna mängisid stuudios ka lõike oma albumilugudest. "Ülejäänud lood tulevad kontserdil," lisas Vabarna.

Zetod said alguse, kui bändiliikmed olid veel

"Mina käisin küll veel siis lasteaias, aga teised vanemad poisid olid juba natuke vanemad," nentis Matis Leima.

"Mina olin kõige vanem, mina olin siis napilt saanud 16. Aga mul oli väga hiline puberteet, mis tähendab, et ma põhimõtteliselt olin lasteaialaps," rääkis Vabarna.

"See tuli tegelikult täpselt niimoodi, et vahetult enne tuli selline ansambel nagu Kihnu Poisid ja teadupärast Eestis on Kihnu ja Seto kultuuriruumid need, mis kannavad edasi elavat traditsiooni. Ja siis üks tore inimene, selline pärimuseinimene küsis, et miks Seto poistel oma bändi ei ole," jutustas Vabarna.

"Toona oli seal Värskas väga tore kultuurikeskuse juhataja, kes mõtles, et no, aga kirjutame projekti, teeme! Ja siis kutsutigi kokku küla poisid, muusikud. Lasteaiast, koolist. Kõik võisid tulla. Meie olime siis Jaanusega, meie bändi bassimängijaga seal, laulsime. Ilgelt kõrge häälega," meenutas Vabarna. Vabarna nentis, et tähelend, millist nad Zetodega praegu kogevad, oli tollal mõistagi valguaastate kaugusel.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: