"Me veetsime ligi aasta aega koos selle filmimeeskonnaga, sest võtted toimusid eri aastaaegadel," ütles Tambet Tuisk ja tõi välja, et kuidagi on tal õnnestunud palju lastega seotud filmide juures kaasa lüüa. "Selle üle on mul väga hea meel, sest laste puhul on teatav vahetus, kust peegeldub kohe vastu ja sunnib ka sind ise reageerima."

"Kui ma alguses kuulsin, et tuleb jälle film nendest aastatest pärast teist maailmasõda, siis ma mõtlesin, et mis nurga alt meil on veel seda aega näidata, sest on väga palju filme ja teoseid, mis seda käsitlevad," sõnas ta ja kinnitas, et kui ta Moonika Siimetsa stsenaariumi läbi luges, siis sai aru, et on küll pakkuda midagi uut sellesse teemasse. "Pakub võimaluse vaadata seda rasket aega läbi lapse silmade, lapse, kes iga hetk loodab uuesti, mis muudab selle tragikoomiliseks."

Tambet Tuisk tõdes, et need näitlejad on väga õnnelikud, kellel on olnud igal aastal üks film, kus on rohkem kui kümme võttepäeva. "Mul on see mõned aastad õnnestunud ja on ka selliseid töid olnud, mis on mulle ette seadnud nii suuri ülesandeid, samamoodi nagu "Seltsimees laps", ma teadsin enne võtteid, et pean imiteerima akordionimängu, laulma ja nagu plakati peal on, mootorrattaga sõitma."

"Mul ei olnud mitte mingit motopisikut sees kuni selle hetkeni, kui tegime proovifotod, et taotleda raha," nentis ta ja kinnitas, et neid pilte tehes sai ta aru, et kui film saab rahastuse, siis tuleb tal sõita mootorrattaga ilma kiivrita, samal ajal kui võõras laps istub paagi peal. "Selleks ajaks kui võtted algasid, olid mul olemas A-kategooria mootorrattaload ning isegi teatav kogemus."

Akordionimängu ta filmi jaoks siiski ära ei õppinud. "Ma istusin maal ja proovisin seda kõike, Riina Roose loomulikult aitas laulu ja akordionimängu õppida, ma filmisin selle üles ja siis ma püüdsin neid sõrmi sättida," mainis Tuisk ja tõi välja, et filmis saab montaažiga mingi piirini siiski ära petta.

"Mul on Saksamaal agentuur, aga ma konkureerin seal inimestega, kes räägivad väga heal tasemel saksa keelt," selgitas ta ja tõdes, et tal on selle üle hea meel, sest vahel tulevad sealt üllatusvõimalused, mida ta ilma selle agentuurita ei saaks. "Selles alas on niimoodi, et seni kuni sa ei seisa kaamera ees ega käi seda kohutavat klapiheli, siis ei julge midagi välja öelda, aga variante on õhus küll praegu."