"Igal maal on harfil oma ajalugu. Harfid on aja jooksul palju muutunud. Kuigi praegu seostame harfe Iiri muusikaga, said iirlased oma iseloomuliku harfi palju hiljem. Vanadel Iiri müütilistel aegadel, kui kuuleme lugusid imeharfidest, kuidas harf hüppas seinalt otse võitlusesse, siis need polnudki nagu tänapäevased harfid. Need olid rohkem nagu kreeklaste lüüra," selgitas Lawrence-King ETV saates "Ringvaade".

Eestlaste harfiks nimetab mees kannelt. "See oli samasugune keelpill. Sellega sai mängida meloodiaid ja laulusaateid ning teha tantsumuusikat. Selleks oli populaarkultuuris ka harf," tõdes ta.

Lawrence-Kingi sõnul on kõik harfid erinevad. "Erinevad pillid aitavad anda igale muusikale oma erilise maitse," selgitas ta, miks hakkas harfe koguma.

Lawrence-Kingi sõnul on tal alles ka kõige esimene harf, mille oma kogusse sai. "See oli pärit Briti saartelt, väike keldi harf," ütles ta. Muusik meenutas, et armus harfi ühel harfimeistri korraldatud peol. Tänaseks on tal harfe mitukümmend. "Nad on kõik hoiul eri kohtades, sest suuremaid pole lihtne transportida. Püüan küll kontrolli all hoida, kus nad kõik on, aga ma pole kindel, palju neid on," tõdes mees.

Andrewd koos haruldaste pillidega saab kuulda juba homme Tallinnas Mustpeade Majas.