"Suure hädaga tuli kolm ära, pigem ikka sinna kahe poole. Mõte läks kiirelt ees ära ja käsi fikseeris kuidagi, ununesid kõik asjad, mis seal taga pidid olema. Ma olin juba ülejärgmises lauses oma mõtetega," meenutas Kruusimäe kooliaega "Vikerhommikus".

Vakra sõnul oli tema kirstunaelaks etteütlustel kirjatehnika. "Vahest mõni etteütlus päädis sellega, et õpetaja ütles, et õpilane Vakra, teie tekst pole loetav," naeris mees.

Mõlemad mehed lisasid, et pole lähiaastatel käsitsi kirjutanud. "Pikemat teksti viimase viie aasta jooksul mulle ei meenu ühtegi, et ma oleksin kirjutanud käsitsi," tõdes Vakra. Pigem on mees sattunud kirjutama mõnele postkaardile või mälestusraamatusse.

Kruusimägi kirjutab paberile ainult laulusõnu ning kõnesid peab peast. "Mulle ei meeldi, kui mu mõtted on juba kinni mingis lauses, mulle meeldib olla värske ja vaba," põhjendas ta.

Kruusimäe ja Vakra panid end ka Vikerraadio otse-eetris proovile, kirjutades tuntud Eesti inimeste lauseid ümber. "Ma usun küll, et riigikogu liikmed on õigekirjas tugevad, aga loomulikult eetris ja riigieksami situatsioonis hakkab ikka käsi värisema ja hakkad mõtlema, kuidas kooliajal õpetati, kuidas komad tuleb panna," tõdes Vakra.

Saatejuht Taavi Libe hindas mõlema poliitiku sooritust neljale.