"On väga palju märke sellest, et me tahame rääkida puhtas eesti keeles," rääkis TLÜ emakeeleõpetajate õppejõud Priit Kruus saates "Hommik Anuga". "Sellest väga hea märk on see, et eesti keele instituut ootab inimestelt pakkumisi, mis võiksid olla uued sõnad eesti keeles. Seal on ridamisi selliseid värvikaid asju, mida on pakutud."

Nii näiteks on pakutud emotsionaalse intelligentsuse asemele sõna "tundetaip". Puu- ja juurvilja ühisnimetajana on pakutud "puurvilja", klaviatuur võiks aga eestipärasemalt kõlada "klahvel". Riietuseseme bodi ehk inglisepäraselt body asemele on üks inimene pakkunud väljendit "truksik". Moderaatorite asemel võiks aga edaspidi konverentsidel sõna võtta "kõne-mihklid".

Uusi sõnu on eesti keelde Kruusi sõnul kindlasti vaja. "Keel peegeldab seda aega, milles me elame," sõnas ta. Kruusi arvates on keel nagu omaette voolav jõgi, millele keeleteadlased püüavad järele jõuda. "Eesti keel ei kao mitte kuhugi, nii kaua, kuni eestlase identiteedi osa on eesti keeles rääkimine, eesti keeles mõtlemine, eesti keeles enese väljendamine," on ta kindel.