Peaosas, Odette/Ottilie kaksikrollis astub esmakordselt üles Randviiru õpilane, 2015. aastal Tallinna balletikooli lõpetanud Ketlin Oja. Etendus on ühtlasi pühendatud klassikalise balleti suurkuju Marius Petipa 200. sünniaastapäevale.

Juubilar Tiiu Randviir lõpetas aastal 1955 Tallinna koreograafiakooli ja aastal 1968 Tallinna riikliku konservatooriumilavakunstikateedri. Estonias tantsis ta aastatel 1956-1980, astudes juba 18-aastasena lavale "Luikede järves" Odette/Ottiliena. Tema rollide hulgas olid näiteks ka Aurora ("Uinuv kaunitar"), Kleopatra ("Antonius ja Kleopatra"), Imeilus Tsaaritar ("Küürselg-Sälg"), Medeia ("Medeia") jpt.

Tiiu Randviir, "Luikede järv" Estonias 1956 Autor: Rahvusooper Estonia arhiiv

Randviiru karjäär jätkus balletipedagoogina ja seda tööd on ta teinud kokku 45 aastat. Tema õpilaste hulgas on Kaie Kõrb, Age Oks, Maria Seletskaja, Ketlin Oja ja paljud teised praegused ja tulevased staarid. Ta on pälvinud mitmeid omaaegseid aunimetusi ja 2001. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Ketlin Oja lõpetas Tallinna balletikooli 2015. aastal ja töötab samast aastast Eesti rahvusballetis tantsijana. Tema rollide hulgas on Odette/Ottilie Tšaikovski balletis "Luikede järv", noor Blanche Meckleri ja Lopez Ochoa balletis "Tramm nimega Iha", Lumekuninganna ja lillede valsi solist Tšaikovski balletis "Pähklipureja" ning Moyna, vili Adami balletis "Giselle".  2013. aastal pälvis ta kolmanda koha juunioride vanuseklassis rahvusvahelisel tantsuvõistlusel Spoletos ja 2016. aastal Klaudia Maldutise stipendiumi loominguliseks tegevuseks. 10. märtsi "Luikede järve" etendusel on Ketlini partneriks Kealan McLaughlin, etendust dirigeerib Vello Pähn.

Marius Petipad peetakse üheks kõigi aegade suurimaks koreograafiks. 1818. aastal Prantsusmaal sündinud ja tantsijaks õppinud Petipa suundus 1847. aastal Venemaale, kuhu jäi elu lõpuni. Ta oli aastatel 1847-1868 Peterburi Imperaatorliku Teatri (praegune Maria teater) solist ja 1969-1904 samas peaballettmeister.

Marius Petipa on loonud koreograafia rohkem kui 50 balletile, nende hulgas näiteks "Bajadeer", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ja "Don Quixote". Ta on taastanud paljud originaalkoreograafiad (mitmed koos Lev Ivanoviga), nende hulgas ka "Luikede järv". Petipa uuris balletti alustaladeni, tegi iga lavastuse jaoks detailsed ettevalmistused ning töötas tihedalt koos kunstniku ja heliloojaga. Ta tõi vene balletile rahvusvahelise kuulsuse ning pani nurgakivi 20. sajandi balletile.