Eestis on sokikanda kootud vähemalt 30 viisil ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis on sokikanda kootud vähemalt 30 viisil - sellele järeldusele tuli suka- ja sokikudumise võtetest magistritöö kirjutanud türilane Anu Pink, kui oli läbi uurinud kõik Eesti muuseumides leiduvad säärevarjud. Äsja jõudis osa sellest uurimustööst mahukasse sokiraamatusse.

Käsitöökoolitaja, pärandtehnoloog ja kümnete käsitööõpikute autor Anu Pink laseb sukavarrastel veereda kõikjal, kus see vähegi võimalik on. Viljandi kultuuriakadeemias valminud magistritööks uuris ta läbi Eesti muuseumides leiduvad tuhatkond suka- ja sokipaari, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sellest on tänastel käsitöötegijatel ka päris palju õppida, kuidas seda edasi arendada. Aga see tuli mulle endale ka üllatuseks, et tõesti-tõesti, Eestis on sokikanda kootud kõvasti rohkem kui 30 erineval moel," rääkis Pink.

"Ma arvan, et ma ise olen teinud kolme-nelja kindlasti. Näinud olen võib-olla paar tükki rohkem, võib-olla siis seitse-kaheksa kokku. Aga et neid nii palju on, oli üllatus," ütles Anu Pingi koolitustel osalenud Kaidi-Kätlyn Reimann.

Samuti Anu Pingi koolitustel osalenud Kaie Kulper ei ole üllatunud, et Pingil oli visadust Eesti sokikandu uurida.

"Kahtlemata kõige erilisemad sukad on olnud Jüri kihelkonnas, kus sukka on tõesti kootud nii, et esmalt ülevalt alla ja siis teisipidi ja siis uuesti ülevalt alla," kirjeldas Pink.

Tema sõnul on Eesti unikaalse kudumiskultuuriga maa. Kõige levinumad on saksakannaga sokid, kuid kootakse ka teistsuguseid. Enamasti pole siis aga teada, kuidas neid kandu vanasti nimetati.

"Neid kellelegi kaugemale ei õpetatud, siis ei pandud ka asjale nime. Öeldi lihtsalt, et teeme sokile kontsa. Ja nüüd pidin mina, tõepoolest, nii mõnelegi kannale tagantjärele, 150 aastat hiljem nime leiutama," rääkis Pink.

Tema missioon on käsitööhuvilistele meelde tuletada, et Eesti pärandkultuur elab edasi vaid siis, kui me esiemade oskusi kasutame.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: