Laura Põldvere koolitab noori jazzikäsilasi
Eesti Jazzliidu esinaine ja muusik Laura Põldvere on Tudengijazzi (Tuja) projektijuht ning esmakordselt iseseisvalt festivali korraldavatele noortele mentoriks, kutsudes neid naljatamisi Eesti jazzi käsilasteks ehk minioniteks.
Miks oled otsustanud Tudengijazzi oma südameasjaks võtta ning noortega selle korraldust ajada?
Mäletan hetke, mil istusin muusikaakadeemias õppeosakonnas ning uurisin erinevaid ainekavasid ja tunde, mida enda arendamiseks võtta saaksin. Olin suhteliselt entusiastlik ning kirjutasin isegi Raadio Tallinnale, et äkki nad on otsimas endale kedagi, kes saaks kaasa aidata. Ehk siis pakkusin ennast vabatahtlikuks. Enamus selliseid katsetusi läks luhta ja ma olin kurb, et tol hetkel tegelikult väga palju praktikavõimalusi ei olnud. Seepärast noogutasin rõõmuga kaasa, kui Jaak Sooäär käis välja idee, et tegelikult võiks Tuja festivali korraldada noored ise. Seepärast otsustasimegi eelmisel sügisel Jazzliiduga, et teeme algust mentorprogrammiga.
Kuidas see protsess välja näeb?
Noored läbisid konkursi eelmise aasta sügisel ning valituks osutunud tiim alustas festivali korraldamise protsessi juba novembris. Nende hallata on kogu planeerimine ning mina Jazzliidu poolt olen seda kõrvalt jälgimas ja samas ka kaasa aitamas nõu ja jõuga. Postrite kleepimise ja koostöölepingute tegemisega... ja kõige muuga.
Kas saad öösiti rahulikult magada või muretsed, kuidas korraldustiim hakkama saab?
Magan kindlasti rahulikumalt praegu, kui pärast seda, kui mu uues elamises läks alarm tööle. Turvafirma helistas peale paari minutit üürgamist ning küsis, kas hakkavad üldse tulema. Et kas röövel tuli. Pärast seda olin paar nädalat kella 4-5ni üleval ja ootasin päikesetõusu ära. Magada sain ehk tund või kaks. Nii suurt muret tänasel päeval ei ole ja tegelikult ma ju tean, et tegemist on ülilahedate ja võimekate noortega, kes suudavad korda saata veel palju. Nad on jazzi minionid!
Kas ja mida värsket on noored festivalikorraldusse lisanud?
Väga lahe oli jaanuaris korraldatud kahepäevane workshopide ja mentorite laager, kus Eesti tuntud muusikud ja koolitajad rääkisid teemadel, mis on noorte muusikute elus aktuaalsed. Samuti on kohe kindlasti hindamatu väärtusega Tuja organiseeritud fotosessioon kõikidele bändidele. Visuaal on ju tänapäeval ülioluline, kuid tihtipeale alustavale noorele mitte taskukohane.
Sel aastal on meil ka palju lahedaid koostööprojekte, JazzAxe näiteks.
Millised murekohad Tujaga seoses ette on tulnud?
Kindlasti on kõige kriitilisemad kommunikatsiooni teemad. Kes ja kellega on mingil teemal suhelnud ja paari teemat on käsitletud mitu korda ühe ja sama partneriga. Aga nii palju, kui mina tean, siis isegi suurprojektidel on see sama probleem. Ehk siis... ma usun, et oleme supertublid olnud.
Kus näed Tuja festivali kümne aasta pärast?
Ma isegi mõtleksin kõigepealt viie aasta lõikes. Kümne aasta pärast oleme veelgi kaugemal.
Ma tahaks, et Tuja aitaks luua tihedamaid koostöö suhteid erinevate Eesti koolidega - BFM, EKA, Viljandi jne. Tuja festival võiks olla praktikakogemus kõikide valdkondade noortele. Kutsun üles noori meiega ühendust võtma. Kõik mõtted on oodatud. Kes saaks kaasa aidata lavalahenduse, visuaalide osas jne. Miks mitte uuel aastal seda ringi laiendada ja tegelikult pakkuda ägedaid kogemusi ja uusi kontakte veel rohkematele Eesti koolides õppivatele noortele.
Olen viimastel kuudel kokku sattunud erinevate riikide festivalide korraldajatega ning plaanis on hakata sarnaseid tudengifestivale koondama. Minu unistuseks on see, et oleks koostöö Eesti, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu sarnaste festivalide vahel, mis annaks võimaluse kõikide riikide noortel esineda ka kodunt väljaspool. See pole isegi nii kauge unistus, sest koostöö Soomega algab 2019. aastal ning olen sarnast projekti juba eest vedanud paar aastat tagasi.
Mida ise kõige rohkem hea festivali või kontserdi omaduseks pead?
Hea energia ja mõnus miljöö. Ja esinejate ja korraldajate nauding sellest, mida nad teevad.
Millega järgmise aasta korraldustiim kandideerides arvestama peaks?
Peab olema ülimalt entusiastlik ja arvestama sellega, et alati ei saa 7-8 tundi öösel magada. Ja mõnikord peab reageerima väga-väga kiiresti ebameeldivates olukordades. Ja kui ma kirjutan Caps Lockis, siis ma ei ole pahane. Lihtsalt tahan antud teemat toonitada.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja