Tiit Maran: paljud loomad on meil sellistes tingimustes, kus neid üldse ei tohiks pidada ({{commentsTotal}})

Euroopas on kokku vaid umbes 300 tiigrit. Kaks neist, Pootsmann ja Piiga, veedavad oma päevi Tallinna loomaaias. Peagi loodab loomaaed ehitada neile uue ja uhkema kodu. Loomaaia direktori sõnul elavad paljud loomad neil ka peale tiigrite praegu veel ikkagi neile sobimatutes tingimustes.

"See on loomaaia see suur probleem, et paljud loomad meil on sellistes tingimustes, kus neid üldse ei tohiks pidada, ja järk-järgult peab proovima neid parandada ja ütleme, et pärast seda, kui me selle jääkaruga saime lahenduse ikkagi enam-vähem paika korralikult, et siis järgmine suur samm oleks, et prooviks nüüd tiigrile ka oma kodu teha ja selleks on muidugi vaja mitte ainult loomaaia inimeste visa tööd, aga paraku ka paljude kaasmaalaste abi," rääkis "Ringvaatele" Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran.

Tiigrite puur 1983. aastal oli Marani sõnul veel umbes kahe kolmandiku võrra väiksem kui praegune.

"Natukene me oleme proovinud teha – enne minu aega on proovitud teha – aga mis on muidugi tõsi, on see, et ega selline võrepuur ei paku külastajale seda efekti, mida üks loom peaks pakkuma, et tekiks austus selle looma vastu ja teiselt poolt ta niukse looma heaolu tingimustega ikkagi kokku ei lähe, et ikka on vaja palju suuremat ja paremaid tingimusi," lisas ta.

Eesti talves saavad kaks tiigrit Marani sõnul suurepäraselt hakkama. "Pärit on nad ju Suurimaalt ja ega see kliima seal kipub üsna sarnane olema, nii et on krõbedaid külmi ja palavaid suvesid. Et Eesti kliima Amuuri tiigrile nüüd küll elamiseks sobib suurepäraselt."

Tallinna loomaaia kiskjate hooldaja Anne Saluneem rääkis, et ta saab tiigritega enam-vähem hästi läbi.

"Nad on juba jah ära harjunud ja mina olen nendega juba ammu ära harjunud, et käsikäes käime. Mul on näiteks Pootsmaniga oma kõne, nii et kui ta juba teab, et ma elevandimaja poolt tulen, siis ma lasen ühte teatud heli ja siis ma juba poole tee peal näen, kuidas hakkab see siluett juba mööda seda puuriäärt liikuma ja ootama. Ja siis ma alati ütlen, et tal nägu naeratab peas, kui ta näeb."

Saluneem märkis, et kui Pootsmann Tallinna loomaaeda tuli, oli ta ikkagi paras püss. "Me ei tohtinud puuri lähedale ka minna. Aga loomadele ei tohi kunagi peale suruda, ja loom peab n-ö ise hakkama tahtma inimesega suhtlema ja niimoodi see sõprus tuleb. Aga muidugi, kui on ikkagi sellised ohtlikud loomad, siis ei tohi kunagi unustada, et loom on ikkagi loom ja kõik on teatud distantsiga ja lubatuse piires."

Harjumine võttis aega umbes pool aastat. "Ikkagi algul käid selg ees, külg ees või niimoodi eemalt, räägid, teed nalja, vahest mängid midagi või teed lollusi ees, et loomal pakud nagu huvi see, et mis sa teed. See võtab lihtsalt jupi kaupa aega. Nii et juba ise näed, kui loom on juba valmis sinuga suhtlema ja see käib tõesti samm sammu haaval, et peab olema väga palju kannatlikkust," lisas Saluneem.

Kõige toredamad asjad on Salumeele sõnul need, kui tiigrid saavad omale mingisuguseid asju tegelemiseks.

"Igasuguseid kaste, karpe või saavad tuuseldada midagi, vot siis neil tegevust ja siis neil on tõesti kohe, et neil on tegevust. Muidugi praegu peab ütlema, et Piiga on juba nii eakas, ta on juba 20 aastat vana, et temal juba sellised mängutuhinad ära, et ta võtab kõike õrnemalt, aga ta on alati kõikidest sellistest juurdepandud asjadest alati huvitatud. Käib, nuusib, üritab sikutada nii palju kui jõudu on. Nii et, eks need mänguasjad ongi need, mis talle kõige rohkem rõõmu valmistavad."

Pootsmannile massiüritused ei meeldi. "Pootsman kaob kohe ära. Talle ei meeldi see, kui rahvast on palju, kui on kisa palju ja kui on lärmi palju. Ta tahab ikkagi mingit privaatsust, et kuskile kaugemale minna ja võib-olla eemalt kuskilt põõsavarjust või kuskilt jälgida."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: